Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. Seal esineb ta sageli massiliselt. Põõsasmaranat mujal Eestis looduslikult ei kasva ja tema kasvukohti ohustab nii ehitustegevus, metsastamine kui alade kinnikasvamine, siis on ta võetud ka looduskaitse alla. Kaunid on põõsasmarana hõbedaste karvadega kaetud lehed, kuid eriti tema kuldkollased ja suured õied. Nende läbimõõt ei jää palju maha õunapuu õitest. Põõsa rohketel okstelgi on neid tihti niisama palju kui õunapuul õisi. Kuid iluaianduse jaoks on eriti väärtuslik tema pikk õitseaeg. Alles lõpetavad toomingad õitsemise ja alustavad sirelid, kui põõsasmaran juba kolletab. Lõpuks valmivad viimaste marjadena soos jõhvikad ja juhuslikult looniidule sattunu märkab oma imestuseks, et põõsasmaran ei olegi veel õitsemist lõpetanud. Üpris kiiresti valmivad pisikesed piklikud seemnised. Nagu karvasele taimele omane, on needki ...
või “Ärge haletsege, hakake mõjutama”. Kindlasti oleks tegu olnud bestselleriga, kui autor oleks sissejuhatavas osas lubanud, et käesolev kirjutis saab seda lugeva juhi jaoks alluvate tarvitamise õpetuseks vms. On meeldiv tõdeda, et Vadi pole läinud seda teed, vaid on kirjutanud igati asjaliku raamatu, mis on juba leidnud oma ni ﾚ i ja lugejaskonna (eks näita seda ka ju äsja ilmunud kordustrükk). Mõned retsenseerijad on raamatule süüks pannud liigset läänelikkust. Tundub siiski, et see etteheide on veidi asjatu. Pole ju autori süü, et enamus tarku mehi ja naisi, kelle teooriatele toetub organisatsioonikäitumine, elavad väljaspool Eestit. Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud
aastal. Need annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. 3. Teised "Harala elulugudest" "Harala elulood" on nõnda omapärane teos, et paljud kirjanduskriitikud on seda retsenseerinud. Arvamused on positiivsed. Pahaks pannakse kirjanikule väheseid asju. "Harala elulugudele" eesti kirjandusest võrdkujusid otsides on välja toodud enamasti Mats Traadi enese teoseid: praeguseks kümneosalist romaani "Minge üles mägedele" ja lühiromaani "Tants aurukatla ümber". Retsenseerijad nimetavad "Harala elulugusid" kokkuvõtlikuks raamatuks. Seda sellepärast, et sinna on koondatud tõenäoliselt kõik, mida Mats Traat on Harala kohta kirjutanud. Samas sisaldab kogumik ka kõike seda, mida autor on kirjutanud lõpetatud eluloo vormis. Ka sõna otseses mõttes on PaulEerik Rummo sõnul tegemist kokkuvõtete raamatuga: iga pala on kokkuvõte ühest inimelust. Teost on nimetatud ka läbilõikeks eesti küla elu ja olude muutlikkusest ning
annaabi.ee 
