Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"retketele" - 3 õppematerjali

Schiller-Röövlid
12
ppt

Schiller "Röövlid"

istudes vangikongi kõrval kivirahnudel Röövel Moor palub Vana Moorilt õnnistust, mille ta ka saab Vana Moor ei tea siiani, et päästjaks on tema enda poeg Kõik naasevad lossi Röövel Moor soovib asjad kokku pakkida ning lossist lahkuda, kuid Amalia palub tal jääda, temas on puhkenud taas suur armastuseleek Ka Vana Moor taipab, et tegu on tema poja Karliga, kuid Karl tapab isa Röövlisalk jõuab ka lossi ning soovib teele asuda edasistele retketele, kuid Amalia palub Karlil lossi jääda Karl keeldub ning Amalia palub ahastuses, et Karl ta surma saadaks, kuna piiga ei suuda mahajäetuna elada Karl läheb annab end ise politseile üles

Kirjandus → Kirjandus
44 allalaadimist
10-klassi ajaloo kontrolltöö
8
doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Retketest gröönimaale saame teada Erik punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada Ynglingerite saagast. Meieni jõudnud muistne põhjaala eepos on tuntud kui ,,Vanem edda" (islandi eepos). Vanem ja norem edda on üks peamisi allikaid skandinaavia jumalatest ja mütoloogiast. · viikingite retked Arenes künnipõllundus ja põhjamaised loodusolud ei võimaldanud toita suurt püsielanikkonda, mistõttu osa rahvast rändas maalt välja. Retketele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala süvsega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunisats lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed olid, kes müüsid ühest kohast röövitud kaupa maha kasudega. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastane vägi kokku ajas. Relvadegs oli võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pikateraline kirves (jalaraiuja). Lõuna-rootsist suundusid gootid juba esimestel sajanditel pkr

Ajalugu → Ajalugu
144 allalaadimist
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

o Vabatalupojad - tasusid koormisi rahas ja olid seetõttu teotööst vabad. o Maavabad - kõrgeim kiht vabatalupoegase ja üldse talurahva hulgas. Neid oli vaid üksikuid, üldiselt muistsete ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Maavabad ei kandnud tavalisi talupojakoormisi, aga vajadusel tuli neil teenida feodaali ratsaväes. o Päris Jüriöö ülestusu kadusid eestlaste sõjalised kohustused, kuid nad suuremate retketele võeti siiski kaasa. Seevastu hoogustus kurnavate ehitamis ja küüdikohustuste suurenemine. o Keskmises adratalus võis olla 3-5 tööjõulist meeshinge, mitu hobust, härga ning lehma ja arvukalt muid loomi o Toimis 3väljasüsteem. o Kasvas ka rahvaarvi peale muistsevabadusõja lõppu. o Sakslased elasid peamiselt linnades.

Ajalugu → Ajalugu
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun