Kaasub reetina naatriumtasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali (närviimpulsi) teke ning levik ajju. Rodopsiini tuleb pidevalt taastada. Trans-retinaal isomeeritakse 11-cis-retinaaliks, mille teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. Vitamiin A defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb kanapimedus (hemeraloopia)- nägemishäired hämaras. Mingil määral tekib 11-cis-retinaali ka 11-cis-retinoolist NAD- dehüdrogenaasi toimel (st et nägemisfunktsiooni annab oma panuse ka vitamiin B3). Somaatiline funktsioon, sh kasv ja diferentseerumine- limaskestade epiteeli areng, mille kaudu realiseerub ka vitamiin A antiinfektsioosne toime; naharakkude areng ja kõhre ning luukoe (sh ka hammaste) areng/kasv- retineenhape. Toime reproduktiivsele süsteemile ja kasvule/diferentseerumisele on retseptor-vahendatud. Seejuures retinool ja retineenhape toimivad nagu steroidhormoonid. Neid nimetatakse
mida rahvakeeles kutsutakse ''kanapimeduseks''. Nägemisfunktsioonis annab ka oma panuse B3 vitamiin. Vitamiin A teised vormid retinool ja retineenhape aitavad kaasa reproduktiivsüsteemile ja kasvule ning diferentseerumisele, sest nad on retseptor-vahendatud steroidhormoonide sarnased. Nimelt, retseptorite abil võetakse RBP-retinool rakku. Retinool vabaneb ning seostudes tuumavalkudega toimib ta nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist muutub retineenhappeks. Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega, seostudes DNA vastavate aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Hormonaalne toimetee on ka üheks suuremate A-vitamiinide annuste toksilisteks põhjusteks. A-vitamiin osaleb ka glükoproteiinide sünteesis (süsivesikosa liitumisel valguga). See tähendab, et mitmete organite talitluseks ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiinide sisaldava lima teke sõltub ka vitamiinist A.
A-vitamiin ehk retinool: keemiliselt on retinool alkohol (C20H29OH). Retinooli ja tema derivaatide füsioloogiline toime on mitmekülgne, näiteks kuulub üks derivaatidest - retinaal - silma vrkkestas leiduva valgustundliku pigmendi rodopsiini koostisse, mis kutsub närvikius esile aktsioonipotentsiaali. Ehkki A-vitamiini eriline osa avaldub silma fotoreaktsioonis, kulutab organism selleks kigest 0,1 % kehas oleva retinooli (ja tema derivaatide) kogusest, 90...95 % retinoolist on aga salvestunud maksa. Selline maksa suur vitamiini A sisaldavus ongi põhjuseks, et kalamaksast valmistatud, nii laialdaselt tuntud õlid on väga rikkad vitamiin A poolest. Samuti leidub A-vitamiini suhteliselt palju ka võis ja munarebus, spinatis ning salatis. Looduses esineb vitamiin A-d valmiskujul või provitamiinina. Provitamiini leidub näiteks kollastes kuni purpursetes pigmentides, nn. karotinoidides. Tähtsaim karotinoid on b-karotiin
Kui luetiini ja zeaksantiini rikaste toitude tarbimine vähendab kollatähni kärbumise riski märgatavalt, siis beeta-karoteenirikas dieet sama efekti ei andnud. Üllataval kombel märgati kahe ARDES kliinilise katse käigus, et beeta-karoteeni manustamine (6) suuremas koguses tõstis suitsetajatel kopsuvähi riski. 3.5 Vitamiin A ja selle metabolism A vitamiin on rühm orgaanilisi ühendeid mis koosnevad retinoolist, selle estritest ja retinaalist. Organismi imendunud karoteenid nagu beeta-karoteen, alfa-karoteen ja mõned teised muudetakse metaboolselt retinaaliks ja retinooliks. See toimud ainult loomorganismides ning seetõttu sisaldavad retinooli ainult loomsed toiduained nagu maks, liha, munad. A vitamiini peetakse tähtsaks nägemise, immuunsusteemi funktsioneerimise ja (11) raku kasvamise regulatsiooni seisukohalt
annaabi.ee 
