Siiski oli uuel terminil ka oma õigustus: ,,Vastuvõtlik silm" demonstreeris kunstiteoseid, millel oli võime tekitada ebatavalisi optilisi efekte, sünnitada vastuolulisi, ärritavaid, illusoorseid tajusid. Paljude teoste optiline ärritavus oli lausa füsioloogiline ega allunud vaataja teadvuse kontrollile: nt. pildid, mida peapöörituse tõttu polnud võimalik silmitseda üle paari sekundi. Op-kunsti sõltuvust inimsilma füsioloogiast väljendatakse mõnikord ka terminiga RETINAALNE KUNST (reetina silma võrkkest) kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op-kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel
Siiski oli uuel terminil ka oma õigustus: ,,Vastuvõtlik silm" demonstreeris kunstiteoseid, millel oli võime tekitada ebatavalisi optilisi efekte, sünnitada vastuolulisi, ärritavaid, illusoorseid tajusid. Paljude teoste optiline ärritavus oli lausa füsioloogiline ega allunud vaataja teadvuse kontrollile: nt. pildid, mida peapöörituse tõttu polnud võimalik silmitseda üle paari sekundi. Op- kunsti sõltuvust inimsilma füsioloogiast väljendatakse mõnikord ka terminiga RETINAALNE KUNST (reetina silma võrkkest) kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op- kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti
Siiski oli uuel terminil ka oma õigustus: ,,Vastuvõtlik silm" demonstreeris kunstiteoseid, millel oli võime tekitada ebatavalisi optilisi efekte, sünnitada vastuolulisi, ärritavaid, illusoorseid tajusid. Paljude teoste optiline ärritavus oli lausa füsioloogiline ega allunud vaataja teadvuse kontrollile: nt. pildid, mida peapöörituse tõttu polnud võimalik silmitseda üle paari sekundi. Op-kunsti sõltuvust inimsilma füsioloogiast väljendatakse mõnikord ka terminiga RETINAALNE KUNST (reetina silma võrkkest) kunsti kogu mõju tekib vaataja silma võrkkestal, ning vaataja teadvus, mõtted pole olulised ja on lausa välistatud. Op-kunsti pooldajate põhimõtteks on idee, et vaataja ei pea otsima tõlgendust, vaid ainult reageerima. Seega, kui 50-ndatel valitsenud esteetika soosis kunstniku spontaanset eneseväljendust, siis kõigile 60-ndate aastate vooludele on tüüpiline, et kunsti tehakse teadlikult, vahel
annaabi.ee 
