kõrvalrakud. 78. Maksa asend, sagarad, seondumus seedekanaliga Asetseb roidekaare all, valdavalt paremal, on keha suurim nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Maks koosned neljast sagarast parem, vasak, ruut ja sabasagar. Sagarikud koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest, keskel on tsentraalveen, mille ümber radikaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Parem ja vasak maksajuha liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks, selle ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha. 79. Sapipõie asend, ehitus, seondumine seedekanaliga. Sapi reservuaar, toimub sapi kontsentreerumine. Ühismaksajuha väljasopistus
pärismaksaarter ja värativeen ning väljuvad ühismaksajuha ja lümfisooned. maksasagariku Maksa serooskesta alla jääb õhuke fibrooskihn, mis maksa sisemusse tungides jaotab selle põhimõtteline arvukateks sagarikeks. Prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 ehitus miljonit. Need on maksa eituslikud-talituslikud üksused, mis koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad radiaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad mikroskoopilised pilud sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad suuremateks sapijuhakesteks. seondumine Pärismaksaarteri kaudu siseneb maksa arteriaalne veri ja värativeeni kaudu venoosne veri.
väliskuju (sagarad): Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Eristatakse ülemist kumerat ja alumist lamedat pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar, ruutsagar ja sabasagar. maksasagariku põhimõtteline ehitus: prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen, mille ümber paiknevad maksarakkude väädid vaheldumisi sagarikevaheveenidega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad sapijuhadeks. maksa seondumine seedekanaliga: Kummastki maksasagarast väljub sapp parema ja vasaku maksajuha kaudu, mis liituvad maksaväratis ühismaksajuhaks. Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub kaksteistsõrmikusse suubuv ühissapijuha.
makrofaagideks. Lümfiurgetes rikastub lümf lümfotsüütide ja plasmarakkudega. Üldiselt samasuguse ehitusega on ka Peyeri naastud ja mandlid. Lümfisõlmes toimub lümfi filtreerimine võõrkehadest, fagotsütoos, lümfotsüütide produktsioon ja antikehade moodustumine. Põrn. Põrn koosneb kihnust, millest kulgevad sidekoelised põrgad elundi sisemusse ja põrkade vahele jäävast säsist. Põrna (punane) säsi koosneb retikulaarsest sidekoest, selles leidub leukotsüüte ning erütrotsüüte. Punase säsi retikulaarse sidekoe rakud võivad fagotsüteerida, lammutades seega vanu erütrotsüüte ja nende osi. Põrna Malpighi kehakesed ehk hall säsi on lümfotsüütide, monotsüütide ja plasmarakkude tekkimispaigaks. Tavalistest lümfisõlmedest erinevad nad selle poolest, et neis puuduvad lümfisooned ja –urked ning nende talitlus toimub ainult veresoonte vahendusel. Põrn on vere depooks
annaabi.ee 
