hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult: Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine Tundlikkuse juhtimine Motoorika e liigutuste juhtimine Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes
samuti alanevate teede kaudu lihastesse, aga nende kaudu toimub lihaste toonuste toitmine, liigutuste koordinatsioon. Seljaaju f-n: 1) Erinevate aju piirkondade omavaheline seostamine. 2) Tundlikkuse juhtimine. 3) Motoorika ehk liigutuste juhtimine. 4) Reflekside juhtimine. Reflektoorika f-n. 5) Erutuse võimendamine ja ka erutuse nõrgendamine erutuse modulatsioon (muutumine) Seljaaju erutuse moduleerimisel on oluline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis paikneb piklikus ajus, sillas ja keskajus). Retikulaarformatsioon saadab seljaajule alanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid impulsse, hoiab seljaaju toonust. Retikulaarformatsioon saadab peaaju ülemisele osale, ka ajukoorele nii pidurduvaid kui stimuleerivaid närviimpulsse. Kui seljaaju ja peaaju ühendus katkeb trauma tõttu, siis esimesed kaks kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdunud. Seda seisundit nim spinaalsokiks. Kahe kuu
Nägemismeel on väga tähtis, silmadest tuleb valgus ajju mööda rakke kus on valk melanopsiin. Melanopsiiniga rikastatud rakud reageerivad aeglaselt valgusele. Võrkkest saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on päev ja levitab seda infot üle organismi. - Hormooni melatoniin toodab käbikeha,see mõjutab ööpäeva kui aasta rütme - Ärkamisprotsessi vahendab ka neerupealiste hormoon kortisool (ka stressiga) - Retikulaarformatsioonil – roll ärksuse hoidmisel. AJUOSAD - Superkiasmiline tuum – une ja temperatuuri peamine reguleerija hüpotaalamuses - Optiline kiasm – silmast valgussignaal SCNsse - Hüpotaalamus – SCN käsu peale hormoonsignaalid kehasse laiali - Käbikeha – vabastab melatoniini - Retikulaarformatsioon ajutüves – hajus närvivõrgustik, äratab ajukooore unest. Tagab et annaks kogu ajule informatsiooni kas ärgata või välja lülituda. Alanevad projektsioonid
sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult 1. Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine 2. Tundlikkuse juhtimine 3. Motoorika e liigutuste juhtimine 4. Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon 5. Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes
annaabi.ee 
