Katseandmed Tabel 1. Kalibreerimisandmed Katse Aine Kontsentratsioon Retentsiooniaeg, Piigi nr (massprotsent) min pindala 1. 37,9 % 1,190 52,71 Esimene katse, veel selge 2. 37,9 % 10,028 54,43 Retentsiooniaega ei saa arvestada, kuna graafikud 3. 37,9 % 20,297 54,22 Aega ei arvesta 4. 15,1 % 1,185 12,29 5. 87,8 % 1,285 136,49 6. 87,8 % 9,650 133,19 Aega ei arvesta 7. 87,8 % 16,602 128,13 Aega ei arvesta 8. 76,0 % 1,280 107,69 9. 13,4 % 1,165 8,51 10. 13,4 % 10,345 8,96 Aega ei arvesta 11
Palun defineerige: retentsiooniaeg, retentsiooniruumala, surnud aeg 46. Mida näitab asümmeetriafaktor? 47. Protsessi lahutuvus (definitsioon, valem) 48. Mahtuvusfaktor (definitsioon, valem) Mahtuvusfaktor näitab kui tugevasti analüüt interakteerub statsionaarse faasiga. 49. Selektiivsus (definitsioon, valem) Selektiivsus – see on kromatograafilise süsteemi omadus „keemiliselt“ eristada kahte erinevat ainet 50. Efektiivsus (definitsioon, valem) Efektiivsus arvestab retentsiooniaega ja piigi laiust. On selge, et efektiivne kolonn on võimeline produtseerima kitsamaid piike lühema ajaga.
Heterogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal. 40. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine 41. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Sisestandard huvipakkuv aine ise (standardi lisamise meetodi puhul) Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard.
polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus. 43. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. 44. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs Uuritakse, millised ained on uuritava objekti sees.Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Uuritakse kui palju on aineid objekti sees . Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard – kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard.
vaid täieliku määramise meetodiga · Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 62. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Enamus detektoreid on identifitseerimist mitte võimaldavad, st nende abil näeb, et tekkis piik, s.t. kolonnist väljus aine, aga ei ole võimalik saada infot, mis aine see on. · Sellisel juhul identifitseeritakse aine retentsiooniaja järgi · Eelnevalt peab olema sisse süstitud tunnusaine, et teaksime retentsiooniaega · Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil · Kasutada võib: Piigi pindala Piigi kõrgust · Enamuse detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses aine kontsentratsioonist, sellistel juhtudel on kaliibrimisgraafik sirge ja läheb läbi punkti 0, 0.
ehitusmaterjaliks ja tagades nende toimimise. Analüütiline keemia 66. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. 67. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs Uuritakse, millised ained on uuritava objekti sees. Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Uuritakse kui palju on aineid objekti sees . Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard – kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard.
vastab maksimum piik. Õnnestunud kromatografeerimise korral on kõikide analüütide piigid üksteisest lahus. See "lahkusaamine" ongi sageli üks põhilisi probleeme kromatograafia juures. Enamus detektoreid on identifitseerimist mitte võimaldavad, st nende abil näeb, et tekkis piik, s.t. kolonnist väljus aine, aga ei ole võimalik saada infot, mis aine see on. Sellisel juhul identifitseeritakse aine retentsiooniaja tR järgi. Eelnevalt peab olema sisse süstitud tunnusaine, et teaksime retentsiooniaega. Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta. 106. Kvantitatiivse kromatograafilise analüüsi käigu üldine kirjeldus. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil. Kasutada võib piigi pindala või kõrgust. Enamiku detektorite puhul on piigi pindala võrdelises sõltuvuses kontsentratsiooniga, misjuhul on kalibreerimisgraafik sirge ja läbib nulli. 107
annaabi.ee 
