ja osakeste läbimõõtudest. Difusioon mõjutab nii täidis kui kapillaarkolonne, sõltudes difusiooniko-efist ja analüüsiajast. Massivahetus liikuva ja liikumatu faasi vahel mõjutab mõlema kolonni puhul, sõltudes analüüsiajast. Selgitage mõisteid selektiivsus ja efektiivsus ja lahutuvus; kuidas neid arvutatakse’ Selektiivsus – parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retensiooniajad ning mida kitsamad nende piigid; Selektiivsus määratakse lahutuskoefitsiendi R kaudu, kus ühesuguse retensiooniajaga ühendite lahutuskoefitsient võib olla eri kolonnidel erinev. t R 2−t R 1 R= W 1 /2 1+ W 1/ 2 2 Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retensiooniajast ja laiusest; Sõltub vedelfaasist. Väljendab teoreetiliste taldrikute arv;
( 7,154−7,162 ) + (7,163−7,162 ) +(7,169−7,162)2 ¿ =0,0075 3−1 SD 0,0075 RSD 2= ∗100= ∗100=0,105 ´x 7,162 Kokkuvõte: Ained elueeruvad standardhälbega 0,0092 ja 0,0075, vastava keskmise retensiooniajaga 7,162 ning 4,208 minutit, suhtelise standardhälbega 0,21% ja 0,11%. Rutiini lisamisega pikenesid mõlema ühendi retensiooniajad, kuid esimesel ühendil rohkem, kusjuures mõlemi piigid kitsenesid. Võib öelda, et meetod on usaldusväärne. Arvutatud α järgi on ained üksteisest hästi eraldatud ning N (kolonni efektiivsus aine lahutamisel) järgi on kolonn ja kasutatud eluentsüsteem antud ainete lahutamiseks sobivad. Rs järgi on piigid üksteisest hästi lahutatud, kuna Rs on väga palju üle 1. Ainel, mille K’ on üle 2, interakteerub kolonniga rohkem, elueerudes hiljem.
viibib võrreldes liikuva faasiga. Optimaalseks väärtuseks on 1.5-4. Lahutuvuskriteerium iseloomustab piikide lahutuvust. Piikide kattumine on lubatav vaid teatud piirini, vastasel juhul ei saa täpselt arvutada nende parameetreid ja seetõttu ka aine sisaldust proovis. Kus w2 ja w1 on kahele ainele vastavate piikide laiused baasijoonel. Kui piikide laiused on võrdsed (w2=w1=w): Euroopa farmakopöa järgi: Kus tR1 ja tR2 retensiooniajad või teepikkused piki baasijoont alates süstehetkest kuni kahe kõrvutioleva piigi max-dest tõmmatud vertikaaljoonteni; wh1 ja wh2 piikide laiused poolel kõrgusel. Teoreetiliste taldrikute teooria põhineb eeldusel, et kromatografeeritav aine läbib sorbendkihi portjonite kaupa ja seejures jaotub võrdeliselt selle elementaarlõikudel taldrikutel. Iga uus liikuva faasi portsjon, mis liigub esimesele taldrikutele, kutsub esile aine uue jaotumine liikuva ja liikumatu faasi
annaabi.ee 
