Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"resultatiivsete" - 5 õppematerjali

Magic Johnson
4
doc

Magic Johnson

Magic Johnson NBA Kogu oma NBA-karjääri mängis ta Los Angeles Lakersis: 1979­1991 ja 1995­1996. Tegevsportlasena oli ta 207 cm pikk ning kaalus 116 kg. Ta oli üks kõige pikemaid tagamängijaid, kes on NBA-s mänginud. Ta tuli viis korda NBA meistriks: 1980, 1982, 1985, 1987 ja 1988. NBA finaalis mängis ta 9 korda. 1992. aastal tuli ta ka olümpiavõitjaks. Ta on NBA läbi aegade parim karjääri jooksul keskmiselt antud resultatiivsete söötude osas (11,2) ja play-offides antud resultatiivsete söötude osas (2346). 1981. ja 1982. aastal oli ta NBA-s kõige rohkem vaheltlõikeid teinud mängija, vastavalt 3,43 ja 2,67. Kolm korda (1987, 1988 ja 1990) valiti ta NBA kõige väärtuslikumaks mängijaks ja kolm korda (1980, 1982 ja 1987) NBA finaalide väärtuslikemaks mängijaks. 12 korda valiti ta NBA tähtede mängu, 9 korda NBA sümboolsesse koondisse. Kaks korda (1990 ja 1992) valiti ta NBA

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED – 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS
9
doc

“U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED – 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS”

6m 7m 9m Tiivad U18 noormehed 479/703 355/499 987/2677 481/887 U20 noormehed 854/1287 350/478 975/2672 436/827 Kuni 18 aastaste noormehed on peaaegu poole võrra vähem läinud viskele 6m joonelt, kui kuni 20 aastased noormehed. Kui võtta arvesse visete koguarvu 6m pealt, on resultatiivsete visete ja visete koguarvu suhe enamvähem võrdne. 7m karistusvisete koguarv ja nende realiseerimise arv on mõlemas vanuseklassis praktiliselt võrdne. 9m joone tagant sooritatud visete arv on mõlemas vanuseklassis peaaegu võrdne. Sama on ka tiibadelt sooritatud visete arvudega. Visete resultatiivsus on praktiliselt võrdne. Nooremas vanuseklassis on need näitajad isegi mõnevõrra paremad. 2. Tiitlivõistluste mängijate visked viskepositsiooniti kolme esimese meeskonna

Sport → Sportmängud (pallimängud)
12 allalaadimist
Sportliku vormi ajastamine
8
pdf

Sportliku vormi ajastamine

mistusele (käsitletud peatüki lõpus) ja toitumisküsimustele (need leiavad käsitlemist vastava peatüki juures). Esimene ülesanne käesoleva teema puhul on sõnastada sportliku vormi olemus. Sportlik vorm on optimaalne füüsiline ja psüühiline seisund kombineerituna tehnilise vilumusega (võistlus)ülesande täitmise edukuse maksi- meerimiseks. Tehnilise vilumuse all mõeldakse sportlase regulaarset võimet valida ja õigeaegselt sooritada spordiala tervik- liigutusi resultatiivsete tagajärgedega ning võimalikult väikese energiakuluga. Selleks on vaja tehnilisi oskusi, teiste sõnadega võimet sooritada spordiala üksikliigutusi ehk tehnikaid. Tehnikaid kombineerides tekibki tervik- liikumine (nt pealevise = palli püüdmine + üleshüpe + vise). Tehniline liigutusvilumus on õpitav ja arendatav ning ilma rakenduseta kustuv nähtus. Psüühiline valmisolek sõltub muu hulgas kesknärvisüsteemi funktsionaalsest seisundist, sotsiaalsest küpsusest

Sport → Sport/kehaline kasvatus
1 allalaadimist
Arengupsühholoogia konspekt
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Ema oskus eristada kisa on väga oluline. o Laps emast eemaldamisel ei nuta, vaid muutub apaatseks, endassetõmbunuks o Sellega mõjutatakse ka intellektuaalset hoiakut. See omane eriti lastekodu lastele. Imikuea jaotus perioodideks: 1. elukuu- aktiivse ärkveloleku teke 1.-3. elukuu- sensoorse aktiivsuse etapp (kuulmine, nägemine) 3-4,5 kuud- tegevuseeelne etapp( kujundi haaramine, silma ja käe koostöö) 4-7 kuud- lihtsamate resultatiivsete toimingute periood (tegeleb esemetega) 7-10 kuud- tegeleb 2 esemega 11-12 kuud- funktsionaalse tegevuse etapp. Lapse suhtlemine emaga algab raseduse viimastel kuudel. Väga oluline imetamine. o Kui ema rinnaga toitnud ei ole, on kontakt nõrgem. o Laps vajab seda vähemalt 6 kuud, muidu hiljem kasvatusraskused. Naeratus samuti efektiivne ema mõjutusvahend. TUNDMUSED. Esimene kaasasündinud emotsionaalne reaktsioon on üldine erutus (kaelihased pingul, silmad avatud). 1

Psühholoogia → Üldaine arengupsühholoogia
332 allalaadimist
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

  Millisena   laps   iseennast   kogeb, sõltub   hooldusest,   mida   ta   saab.   Laps   peab   kogema,   et   temast hoolitakse, temast tuntakse rõõmu. Imikuea jaotus perioodideks:  1.elukuu­ aktiivse ärkveloleku teke  1.­3.elukuu­  sensoorse aktiivsuse etapp (kuulmine, nägemine)  3­4,5kuud­   tegevuseeelne etapp( kujundi haaramine, silma ja käe koostöö)   4­7kuud­  lihtsamate   resultatiivsete   toimingute   periood (tegeleb esemetega)  7­10 kuud­  tegeleb 2 esemega  11­12 kuud­ funktsionaalse tegevuse etapp. 81 Rinnalapse   ja   hooldaja   vahelist   suhet   mõjutab   tugev   sõltuvus. Hooldaja rahuldab lapse vajadused, peab teda heaks, loob turvalisuse, soojuse ja rahulduse. Kui lapse vajadusi hästi rahuldatakse, hakkab

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
224 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun