murdes. Ta peab hästi kaitsemängu ,,lugema" ja sellest lähtudes organiseerima oma võistkonna rünnakut. Viskav tagamängija (2) on tavaliselt pikem ja hea viskekäega. Ta on võistkonna üks paremaid kesk- ja kaugpositsioonilt viskajaid. Ta peab käsitsema hästi palli ja sooritama läbimurdeid. Mängujuhi kõrval on ta teine mängija, kes suudab vajadusel juhtida ja organiseerida rünnakut, loob oma individuaalse teravusega kaasmängijatele olukordi ja annab resultatiivseid sööte. Pikema tagamängijana osaleb ta ründelauavõitluses. Väike äär (3) on pikem kui tagamängijad, kuid samas peab ta hästi palli valdama, tabavaid pealeviskeid tegema kaugpositsioonilt ja sooritama läbimurdeid. Ta peab hästi söötma, sest pikk kasv annab talle selles osas eelised võrreldes tagamängijatega. Eriti tähtis on, et mängija 3 oskaks teha koostööd mängijatega 4 ja 5 - söötma palli nende alumistele ja ülemistele positsioomidele
koos samaaegselt minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Kuigi lapsed on veel siin suhteliselt egotsentrilised ja mõtlevad enam oma huvidele, hakkavad nad juba ka teadvustama, et teistelgi on omad huvid. Tähelepanu koondub peamiselt oma vajaduste rahuldamiseks ja teistel lastakse sama teha.[1] 2.5 Intelligentsuse areng Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste
Praktilised intelligentsustestid on hakanud pöörama intelligentsuse testimisel enam tp ülesannete lahendamiseks vajalike vaimsete operatsioonide toimingute välja selgitamisele. Pr intelligentsust testitakse eluliste probleemide lahendamisega. H. Gardneri mitmemõõtmelise intelligentsuse teooria ja selle rakendused. H. GARDNER vaatleb intelligentsust sarnaselt STERNBERGiga kompleksse nähtusena. GARDNER mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleeme või sooritada resultatiivseid tegevusi. Eristab kaheksat intelligentsuse tüüpi: lingvistiline i. – keelekasutusvõime; loogilis-matemaatiline i. – arusaamine põhjuslikest seostest; ruumiline i. – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes; kehalis-kinesteetiline i. – võime kasutada kogu keha või kehaosi probleemide lahendamiseks; muusikaline i. – võime mõelda muusikalistes kategooriates; interpersonaalne i. – võime mõista teisi inimesi; intrapersonaalne i
annaabi.ee 
