vältimise printsiibi vahekorra kohta on esitatud erinevaid seisukohti. Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas. Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (riskiga) (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. Normatiivne ettevaatus väljendub keskkonda kasutavate isikute hoolsuskohustuses ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sealhulgas keskkonnakaitselubades) sätestatud keskkonnanõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud mõistlikud meetmed selleks, et vähendada keskkonnariske keskkonnalased käibekohustused Näide Eesti õiguseset -Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata
õiguses seda ei tehta). * Piiritlemise kriteeriumi on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise põhimõte (Präven- tion ) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr ), ettevaatuspõhimõte (Vorsorge ) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (riskiga) (Risiko ). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko ) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. 11 10 Keskkonnaalased õigused Materjal: Loeng, Õpik lk 148 161, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), Relve, K. (2004). Füüsiliste isikute subjektiivne avalik õigus ja põhjendatud huvi keskkonnaasjades. Juridica, 1, 20 - 31. Relve, K. (2009)
Varem ei nähtud neil suurt erinevust. Viimasel ajal aga on nende eristamine reegliks muutumas, kuna nende printsiipide rakendamisel kasutatakse erinevaid põhimõtteid. Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. Otsene ettevaatusprintsiip toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sealhulgas keskkonnalubades) sätestatud keskkonnanõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte. Näide Eesti õiguseset – KK ministri määrus prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded.