pletatava ktuse liigist ja selle ktuse struktuurist on ta tahke ktus. Ta sltub ktuse jahvatuspeensusest(mida peenem seda parem), veel sltub ta kolde plemis reziimist ja plemisprotsessi viisist(kuidas pletatakse) ja veel katla kolde konstruktsioonist. Tema vrtus kolde(alfa) vib muutuda 1,01..1,5 alfa minimaal vrtused vastavad gaasktuse plemisel. Gaasi vib pletada isegi 1,03-1,05 Masuudi puhul on 1,08-1,1 . Tahkete ktuste tolmpletamisel on ta juba veel suurem 1,15 - 1,2 , kuni 1,5 vib ta ulatuda RESTKOLLETES ( kus pletatakse tahkeid ktuse osakesi). Katla arvutus normides on ra toodud soovitused (alfa) valiku kohta , olenevad konstruktsioonist, liigist, plemisviisist. Liighutegur (alfa) gaasi liikumise suunas suureneb pidevalt, suureneb selleprast et erinevates katla gaasi kikude tsoonides imetakse lbi ebatiheduste nn. VRHKU. Enamus katlaid ttavad alarhu all , koldes ja gaasikikudes on alarhk , mille tekitab suitsuimeja. max Alfa on suitsuimeja ees. Vrhuks nim
·madalrõhu kuni 1,4 Mpa, ·keskrõhu 2,4 - 3,9 Mpa ·kõrgrõhu 9,8 25MPa Töökeskkonna liikumisskeemi järgi küttepindades on: ·vabaringlusega ehk tsirkulatsiooniga ·mitmekordse sundringlusega ·otsevoolu katlad Kamberkolletes põletatakse gaaskütuseid, vedelkütuseid pellteid ehk graanuleid. Põlemine toimub kolde mahus. Kamberkolletega tihedalt seotud osaks on põleti. Põleteid liigitada gaasipõleti, õlipõleti, tahkekütusepõleti - pelletipõleti. Kiht ehk restkolletes, põletatakse puitu, turvast, kivisütt . Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku Katla osa kus toimub kütuse põlemine nimetatakse koldeks. Koldes kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepinna veele. Kollete tööd iseloomustavad näitajad ·Kolde soojuskoormus ·Kolde forsseeritus ·Kolde mahuline erikoormus
põhimõtet ajamimootori pöörlemissageduse muutmist. Selleks soovitatakse kasutada sagedusmuundureid. Vanasti kasutati alalisvoolu mootoreid, mille võimsust reguleeriti ergutusmähise takistuse muutmise teel. Teo ja kruvi korral kasutakse tootlikkuse reguleerimiseks ka modulleerimist, mis seisneb mootori tsüklilises käivitamises ja seiskamises impulssreziimina. Tööintervalli ja pausi pikkusi reguleeritakse automaatikaga. Restkolletes on restil alati mingi kütuse kogus. Seetõttu kütuse etteande muutmine ei muuda koheselt katla võimsust. Restkolletega katelde soojusvõimsust reguleeritakse resti alla antava õhu (primaarõhu) kulu muutmisega. Samaaegselt on tarvis reguleerida ka kütuse etteandmist, et rest ei põleks tühjaks ega upuks põlemata kütuse alla. Kütuse- ja õhukulu peavad olema vastavuses. Resti kohal toimub järelpõlemine, kuhu on tarvis anda sekundaarõhku. Seda saab siduda gaasianalüüsianduriga.
annaabi.ee 
