ehitaud kolle annab põhilise osa ahju võimalikust maksimaalsest kasutegurist. Sellega kaasnev kütuse kokkuhoid õigustab mitmekordselt selle lisatöö mille toob kasa hea kolde ehitus. Restiga kolle võimaldab põlemisõhu tunduvalt parema ligipääsu kütuse kui umbkolle, seetõttu on põlemistemperatuur koldes kuni 200 kraadi kõrgem. Eriti märgatava on tuharikaste kütuste näiteks turpabriketi tunduvalt täielikum põlemine restkoldes. Restkolde peamiseks põhjuseks ehitamisel on pottseppade nõrk põletamisteooria tundmine (loe: laiskus), ning püüda ahju üles laduda võimalikult väikse töömahuga. Kuna koldes on temperatuur kõige kõrgem ja tänu sellele põhiline osa põlemissoojust kolde seintes, siis on ahju kasutegur lähedane kolde kasutegurile. Umbkoldga kasutegur on 0.3 ja tuharestiga varustatud kuni 0.7 mille tulemusena väheneb kütuse kulu poolteist korda Toaahjusid võib liigitada olenevalt:
gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab on enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks 32. Väikekatlad 33. Kateld e ülevaatus ja kontroll 34. Katels e a d m e aerod ün a a miline arvutus 35. Tõ m b e ja puhu mi s s e a d m e d , korstnad 36. Eriotstarb elis e d katlad Aadu Paist Jõudu tööle!
Kolderesti põhiülesanneteks on toetada põlevat kütusekihti ja suunata sinna põlemisõhku. Resti konstruktsioon sõltub kasutatavast kütusest (tuhasisaldus, niiskus, lendosade sisaldus) ja katla konstruktsioonist. Enamasti lebab kütus restil vabalt. Õhku antakse kütusekihti altpoolt resti. Õhu kiiruse liigsel tõusul tekib oht, et kütusetükke võidakse põlemisõhuga restilt ärakanda. Seetõttu annab kihispõlemise puhul paremaid tulemusi sorteeritud kütuse kasutamine. Restkolde võimsust piirab restipinna soojuslik erikoormus. Tavaliselt üle 15MW katlaid restiga ei tehta. A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 www.livingenergy.co.nz www.wellonsfei.ca Mehaanilise (liikuvate) restiga kolle www.answers.com www.walchand.com Kettrest A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 Põhupõletuskatlad
gaasikäigud hõrenduse all. Ning gaasikäigud tuleb valmistada võimalikult gaasitihedatena. Vastasel juhul imetakse gaasikäikudesse väärõhku mis viib alla katla kasuteguri ning suurendab elektri omatarvet gaasi eemaldamiseks. Kui katlal on aga ainult õhuventilaator siis on gaasikäigud ülerõhu all ja gaasikäigud peavad olema gaasitihedad. Kui katlal on nii suitsutõmbur kui ka õhuventilaator on kohaks kui rõhk õhu gaasitraktis märki muudab enamasti põleti või restkolde puhul kütusekiht, kusjuures koldekamber ja gaasikäigud on hõrenduse all. Hõrendus koldes on tavaliselt minimaalne: 20..40 Pa kolde lõpus. Selliselt kujundatud gaasitrakti nimetatakse tasakaalustatud tõmbega õhu-gaasitraktiks ,,Katelseadmed" lk. 172-174. 32. Väikekatlad Väikekatlad tahkele kütusele Tahkel kütusel töötavad väikekatlad varustatakse enamasti kiht ehk restkolletega. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse
annaabi.ee 
