Laia-haardeparteid tekkisid eelkõige üldise valimisõiguse ja heaoluriigi tekkimise ning meedia- ja kom-munikatsioonirevolutsiooni tõttu. Nende eesmärk on pääseda võimule, võites valimised. Neile ei ole nii tähtis ideoloogia, vaid poliitikat ja kampaaniat luuakse eelkõige isikukeskselt ning samuti on raha roll kõrge. Kartellipartei tekkis just laiahaardepartei tõttu, sest nähti, kui laiali on vajunud ideoloogiad ning samuti oli riik parteide peamine ressursiallikas. Poliitika muutus elukutseliseks, enam ei olnud oluline rahva huvide elluviimine. Kartellipartei puhul moodustavad parteiliidrid kartelli, võim on eelkõige ressusrss ning otsuste langetamine on väga oluline. Samuti kasutatakse üha enam kommunikatsioonikanaleid, PR firmasid ja spin doctor’eid. Tänapäeval on ka selliseid parteisid, mis taotlevad vaid võimulepääsemist, et seadustada oma n-ö kahtlane äritegevus, näiteks Berlusconi Forza Italia
demokraatliku ühiskonnakorra säilitamise lahutamatu osa. Parteide rahastamine riigi poolt on mitmes aspektis õigustatud, kuid proportsioonidest väljununa viib paratamatult olukorrani, kus parteide ühiskondlikud või esindusfunktsioonid nõrgenevad ning institutsionaalne roll suureneb. Parteid sulavad lahti (kodaniku)ühiskonna vahendaja ja esindaja rollist ning kleebivad end üha tugevamalt riigi külge, millest on saanud parteide peamine ressursiallikas. Tänapäeva erakonnad on üha alalisemalt sõltuvuses riigist ning vaid aeg-ajalt ühendatud ühiskonnaga. 1.Mis on poliitika? Poliitika on inimtegevus, mis alati seotud võimuga. Seejuures pole tähtis kas on tegemist võimul olijatega, võimu toetamise ja kindlustamisega või opositsiooniga, võimule pürgimisega. Poliitika kätkeb endas alati nii või teisiti võimuvõitlust. 2.Platon poliitikast?
joogiveele on veelgi suurem. Lähenemisviisi põhieesmärgiks on joogikõlbliku vee kasutamise vähendamine ehk: 1) olemasolevate veevarustussüsteemide optimeerimises (lekete vähendamine); 2) vett säästvate seadmete paigaldamises; 3) elanikkonna tarbimisharjumuste muutmises; ja 4) vee taaskasutamises (reuse) (Zadeh, et al. 2013). Jätkusuutlik veevarustussüsteem on üles ehitatud analoogsel struktuuril tavapärasele ammutamisviisile, omades viite põhilüli: nõudlus, ressursiallikas, vee väljavõtt, töötlemine ja laialijaotamine (joonis 4). Lisaks on aga jätkusuutlikku süsteemi rakendatud tarbimist vähendavad meetmeid, nagu näiteks madal-loputusega tualettpottide kasutamine, erinevate veetariifide kehtestamine, veekampaaniad tarbimisharjumuste muutmiseks, veeauditite rakendamine ning vihmavee kogumisel või heitvee taaskasutusel põhinevad süsteemid. Täiendavateks veetekkeallikateks on jõekallaste filtratsioon (river banks filtration), mille
annaabi.ee 
