Mõlema puhul peab olema küsimustik juba varem koostatud Nende küsimustik võib olla ka ühesugune Mõlema juhul vastused märgitakse üles Erinevused Ankeet on kirjalik Selle täidab küsitletav ehk respondent Intervjuu suulises vormis Vastuste kohta täidetakse küsitlusleht või ankeet, kuid selle täidab intervjueerija või siis assistent 7.1. Küsimuste liigid. Lahtised, kinnised ja poolkinnised Kinnised antud vastuste ammendav leotelu, mille vahel tuleb respondendil teha valik Poolkinnine sama mis eelmine, kuid inimene võib kirjutada mingi muu variandi, kui ühtegi sobivat varianti pole Lahtine võib vastata vabas vormis Filtreerivad, jms küsimused ka, aeg tiksub 7.2. Pilotaazuuring. Ääretult oluline asi Kasutatakse just küsitluse puhul Enne pärisküsitlust tehakse eelküsitlus Võetakse valim nendest, keda tahetakse küsitleda ja vaadatakse, kuidas nad said aru küsimustest Teisisõnu prooviküitlus
Inimestele antakse lahendada mingi konkreetne kaasus koos vastusevariantidega. Näide: Prantsusmaal tehti test kus küsiti abielupaaridelt kuidas nad toimiksid saades teada abielurikkumisest. Küsitleti 578 abielupaari. 25% küsitletutest eelistas puhtalt aktsepteeritavaid lahendeid. Küsimuste tüübid nende vormi järgi. Lähtudes vormist saab eristada: 1. Lahtised ja kinnised küsimused. Lahtine küsimus on selline küsimus, millele on respondendil võimalik vastata vabas vormis, s.t, vastust ei reglementeerita mingite raamidega ja respondent võib vastata kõike mida ta tahab ja kuidas ta tahab. Ankeedi küsimust nimetatakse kinniseks, kui tema formuleering sisaldab võimalikke vastusevariante st. kui on antud alternatiivide loetelu ja respondent vastates esitatud küsimusele peab alternatiivide hulgast valima ühe variandi. Alternatiivide loetelu võib olla nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse iseloomuga, nt
(respondendi tähelepanu koondatakse mingile mõjurile, näiteks näidatakse talle mingit lühifilmi. Mõne aja pärast antakse talle lugeda mingit ajaleheartiklit ja võib-olla lastakse samal teemal kuulata raadiosaadet. Hiljem uuritakse millistest allikatest, kui palju talle meelde jäi et teada saada, kui palju suudab inimene meelde jätta mingitest allikatest), suunitlemata intervjuu (initsiatiiv on respondendil, uurija alustab vestlust, suunab teda mingil teemal juttu ajama, aga edasi võib respondent selle teema kohta, kuidas ja mida tahab). Märkmeid teeb intervjueerija ise või intervjueerija assistent. Assistent peaks istuma eemal küljega respondendi poole ja respondent istub inetervjueerijaga vastamisi. Tuleb mõelda, kas respondent tahab küsimustele vastata ja kas ta on selleks võimeline. · vaatlus abistav meetod teiste meetodite kõrval
annaabi.ee 
