lõpetanuid. 4.1.1.3 PERSONAALKÜSITLUS Personaalintervjuu ehk silmast-silma küsitluse puhul küsitlevad vastava koolituse saanud intervjueerijad inimesi kodudes, tööpaigal, tänavatel ja võimalikes kogunemiskohtades. Vastavalt valimi koostamise põhimõtetele on intervjueerijale ette antud kindlad reeglid, kuidas ta valib respodendid. Intervjuu viiakse läbi üldjuhul varem välja töötatud struktuurse ankeedi põhjal, mis valdavalt koosneb suletud küsimustest. Kommunikatsioonitehnika arengule vaatamata on personaalküsitlusel oluline koht turundusuuringutes ja paljudel juhtudel, näiteks kvalitatiivuuringute puhul, on see ainsaks sobivaks uuringutehnikaks. Personaalküsitluse eelised: mitmekülgsus – paindlikkus. See küsitlusviis annab maksimumkoguse infot. On
sotsiaalsetele suhetele. Küsitakse peamiselt, kuidas paikneb indiviid tootmisprotsessis ja suhetes teiste inimestega, kuivõrd omab ta kontolli otsuste langetamise protsessi üle, protseduuride lubamise ja nende järjestamise üle. 7. Klassiteadlikkus ja klassiteadvus Klassiteadlikkus tähendab mõistmist, et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad inimese klassikuuluvuse. Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad respodendid üldjuhul standardseid objektiivseid muutujaid (haridus, sissetulek, töökoht), kuid lisaks võtavad nad arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakterisikuid. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse vahel on põhimõtteline erinevus. Klassiteadvus tekib, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele. 8
Valdav enamus vastanutest 79,6% väidab, et ei ole füüsilist vägivalda kogenud, samason see tulemusküsitav, kuna järgmistes küsimustes on siiski nimetatud erinevaid kogetud 12 füüsilise vägivalla vorme. Domineerivaiks kogetud vägivalla vormideks respondentide puhul oli löömine (37%) ja peksmine (25,9%). Oluline on küsimus, kelle poolt on respodendid lastekodus elades füüsilist vägivalda tunda saanud. Vastusest selgub, et kasvandiku vastu on vägivalda kasutanud laps (42,5%) ja täiskasvanu (57,5%). Analüüsi tulemusena saab väita, et enim on füüsilist vägivalda tunda saadud lastekodus(38,8%), suur osa on kogenud seda laagris või kodus (24,5%). Koolis on füüsilist vägivalda kogenud 14,3% ja tänaval 16,3%. 6,1% vastanutest on vägivalda kogenud 3-4 kohas. Need vastajad on tõenäoliselt olnud teiste hulgas eriti
annaabi.ee 
