Ja nii ongi. Esmalt tuleb iseendaga hästi läbi saada ning osata endale õigel ajal ei või jah öelda (Niiberg & Urva, 2009). Meid ei vii edasi eitav kõnepruuk, virisemine ega hädaldamine. Selle asemel sea latt endale sobivale kõrgusele ning ära võrdle end teistega. Kõigil meil on sääraseid tuttavaid, kelle kaela võib alati mingi kohustuse veeretada. Kes ei teaks kripeldavat tunnet, kui midagi jäi ütlemata või tegemata - oleks pidanud, aga ei julgenud. Kõik tahavad, et neid respekteeritaks; kõik tahavad teha seda, mida nad tegelikult soovivad. Ent kõigil see ei õnnestu. Miks? Mina arvan, et siin tulebki mängu inimese nõrkus, ta ei suuda, võibolla ka ei oska enda sisse vaadata, ei taba hetke n-ö pidurit tõmmata. Kuidas siis käituda, et need teised meid rohkem omaks võtaksid ning elu rohkem meie soovide järgi sujuks? Neile, kes tahavad kogu aeg teistele meeldida, on raske abivajajale ei öelda, ehkki on ise oma
Vastavus teo tagajärgedega 2. Kuldne reegel 2.Utilitarism-(suurim hüve suurimale (Soov, et mind hinnataks hulgale, eesmärk õigustab abinõu, 2 Soov, et mind tunnustataks põhiprintsiipi: Soov, et mind usaldataks Teleoloogiline: teo õigsus või väärsus Soov, et mind respekteeritaks on määratud teo tagajärje headuse või Soov, et mind mõistetaks halvaga ja selle mõjuulatusega. Soov mitte saada ärakasutatuks) Kasulikkus (hedonistlik): ainus asi, mis 3. Õigused kohustused on hea iseenesest on nauding) (Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile 3.Egoism
kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab nii: "Andke mulle aega ja ruumi!" Aastaid laste arengut jälgides jõudis ta järeldusele, et juba vastsündinul on võimed ja oskused, et olla täiskasvanutega võrdne isiksus ja seetõttu tuleb beebit respekteerida. Ükski laps ei sünni närvilisena selles mõttes, nagu seda täiskasvanute kohta öeldakse. Kui imikute soove respekteeritaks, siis oleks iga terve laps rahulik ja rõõmus. oleks hea, kui last ümbritseks 34 -kuuseks saamiseni vaikne rahulik keskkond ning tal oleks kindel päevakava. See aitab tal õppida maailmas orienteeruma. Hiljem on tal nõnda lihtsam kohaneda infotulvaga, mis nagunii temani jõuab. Pikleri pedagoogika toetub kolmele alusele: · iseseisev liikumise areng, · mäng ja · vahetu kontakt last hooldades (s.t mähkimisel, vannitamisel, söötmisel).
Vajalik on lõdvestumine ja puhkamine valuhoogude vahepeal. Kui sünnitus on pikk ning vertikaalne asend väsitab, võib vahelduseks heita pikali vasakule küljele, asetades padja põlvest kõverdatud jalgade vahele. Lisaks võib patjadega toetada selga või kõhtu. Selline asend aitab lõdvestada kogu keha ning pisut puhata. Sünnitusvalu Sünnitusvalu on väga individuaalne ning iga naine tajub seda pisut erinevalt. Naisele on oluline, et tema valu respekteeritaks, samuti on tal vaja tuge, et sellega hakkama saada. Sünnitusvalu on nn. "konstruktiivne valu", kuid ka sellele, nagu igasugusele valule, võib inimene reageerida hirmu ja paanikaga. Seoses ühiskonna arenguga on suhtumine valusse muutunud: valu, mis varem oli vältimatu, on nüüd vähendatav või likvideeritav, kui me seda soovime. Seetõttu on inimeste valutaluvus vähenenud ja valu leevendavate ravimite kasutamine oluliselt tõusnud. Varem oli tõsiasi ka see, et
annaabi.ee 
