on meile instrumente ei muud. miks pilgata? Eks tasapisi Nii külmalt küll ei kohelnud aeg temale kõik selgeks teeb ; Onegin oma ligimesi: kord kurvalt kokku variseb ta tundis ja ka põlgas neid, - ta täiuslik maailmahoone. kuid reeglis on ju erandeid, Küll tuleb tund, küll tuleb tund! mispärast mitmeid inimesi Las enne aga õnnetund nii nagu teiste tundeidki ja imekõrgeid illusioone ta respekteeris igati." toob noorusele nooruslik pateetiline palavik." ,,Poeedi hoogne kõnerikkus ja pilgus lõkendav ekstaaas, liig noore aru ennatlikkus Oneginit kõik üllatas. Ta naeratas vaid endamisi: miks pilgata? Eks tasapisi aeg temale kõik selgeks teeb ; kord kurvalt kokku variseb ta täiuslik maailmahoone. Küll tuleb tund, küll tuleb tund! Las enne aga õnnetund ja imekõrgeid illusioone toob noorusele nooruslik pateetiline palavik.
Olulised olid tegelaste sisetegevus, tegutsemismotiivid ja omavahelised suhted. Ta arvas, et lavastaja peab tundma ja valdama näitlejatöö elemente. Ta tõlgendas klassikat kaasaja vaimus. Lavastas erinevates zanrites lavastusi. Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodud väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid välja tema püsiautorid: Juhan Smuul, A.H. Tammsaare. Panso oli pea kõigi Smuuli näidendite esmalavastaja. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta 4 korral. Sageli tegi ta oma lavastuste tarvis ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Neis dram. peitus ka originaalsest lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine
metallsilindritega põiming. Selles peegeldus 1966. aasta lakoonilisus. Metall ja kunstnahk. Hamlet oli A. Eskola, Hamletit kujutati küpse ja elukogenumana. Selline rollijaotus rõhutas jõulisemalt hamletlikele filosoofilistele küsimustele vastuste otsimise valu ja vastutust. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodut väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid välja tema püsiautorid: Juhan Smuul, A.H. Tammsaare. Panso oli pea kõigi Smuuli näidendite esmalavastaja. Tammsaare ,,Tõe ja õiguse" dramatiseeringuid tegi ta 4 korral. Sageli tegi ta oma lavastuste tarvis ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Neis dramatiseeringutes peitus ka originaaltekstist lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine
Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast. Sellele järgnes süütamises süüdistatud kristlaste esimene suurem tagakiusamine. Tulekahju järel algatas Nero pompöössed ehitustööd Rooma linnas. Valitsusaja lõpul puhkesid provintsides armee ülestõusud. Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. Vespasianus Vanarooma keiser. Respekteeris senatit ja ei püüdnud ennast neist kõrgemaks teha. Oli väga kokkuhoidlik mees. Traianus Vanarooma keiser. Üksmeeles arstokraatiaga. Vallutas Daakia, Mesopotaamia ja Armeenia; Rooma riigi suurim väline ulatus. Partiast sai Rooma vasallriik. Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi