Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"resonantsruum" - 3 õppematerjali

Kõnearendus
5
doc

Kõnearendus

torkimine mingi terava esemega, pöidla või luti imemine, halvatused ja tursed. **Kinnine ninakõla Põhjuseks on häälduseks vajaliku ruumi vähenemine ninaõõnes. Kui ninaõõs hääliku moodustamisest üldse osa ei võte, siis räägib laps m asmele p ja n asemel t, see on vastupidine seisund avatud ninakõlale, mis tekkis ninaõõne pideva koostöö tulemusena. Ninaõõs võtab nii nagu suuõõski hääldamisest osa resonantsruumina. Nina resonantsruum koosneb ninaõõnest ja ninaneeluruumist. Haiguslike muutuste tagajärjel võivad mõlemad ruumid muutuda väiksemaks või hoopis eralduda, mille otseseks tagajärjeks on muutused hääles ja häälikutes. Orgaanilised põhjused: kasvajad(polüübid), adenoidid, tursed ja nohu. Orgaanilisele kinnisele ninakõlale pööratagse tihti liiga hilja tähelepanu, oletades et tegemist on tavalise nohuga, mis ise möödub.

Pedagoogika → Pedagoogika alused
119 allalaadimist
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
7
docx

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Häälduselundid: 1) pehme suulagi: pehmesuulaehäälikud e velaarid. Lõpeb kurgunibuga: nibuhäälikud e uvulaarid 2) kõva suulagi: kõvasuulaehäälikud e palataalid 3) hambavall ehk hambasombud: somphäälikud e alveolaarid 4) hambad: hammashäälikud e dentaalid 5) huuled: huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid 6) keel: keelehäälikud e lingvaalid. 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõs on resonantsruum, mis annab häälikutele kõlavärvi + see on nasaalide kõlaruum. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Suuõõne ülesanne on moodustada häälikuid. Häälikute moodustamise lõppfaas ongi suuõõnes. 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keele osad: keeletipp (apikaalid), keelelaba (laminaalid), keeleselg (dorsaalid), keelepära (radikaalid), keeleküljed (lateraalid). 16

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
272 allalaadimist
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

keelepära ehk -juur ­ radikaalid, keeleküljed ­ külghäälikud e lateraalid Kõnetrakt: neelu-, suu- ja ninaõõs Artikulaatorid (aktiivsed häälduselundid): huuled, keel (tipp, laba, selg) Häälduskohad: (üla)huul, hambad, hambavall e -sombud, kõva suulagi, pehme suulagi, kurgunibu (uvula), kõri, häälepilu (glotis) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Ta on resonantsruum, kui ühtib, siis võimendatakse, kui mitte, p a la ta a l v e la a r p o s ta lv e o la a r siis summutatakse. Helilaine filter, u v u la a r d e n ta a l

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
245 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun