puit halb elektrijuht, sõltudes peamiselt niiskusest, temperatuurist, puiduliigist ja voolu suunast. Puit niiskusega alla hügroskoopse niiskuse kaotab elektrijuhtivuse ja muutub isolaatoriks, niiskuse suurenemisel 30% tõuseb puidu elektrijuhtivus miljoneid kordi. Edasisel niiskuse suurenemisel enam olulist kasvu ei ole, sest elektrijuhtivus muutub võrdseks vee elektrijuhtivusega. 25. Selgitage mõisteid heliläbilaskvus, -absorbtsioon ja resonantspuit. Nimetage helipuiduks sobivaid liike. Materjali absorbeerimisvõimeks nimetatakse seina läbiva või seina poolt absorbeeritud heli intensiivsuse suhet kogu seina pinnale langenud heli intensiivsusesse. Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest. Heliläbilaskvust puidus hinnatakse helitugevuse vahega puidust vaheseina ees ja taga. Suhtelist helitugevuse vähenemist nimetatakse heliläbivusteguriks, mis
jne 24. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidu elektrilised omadused nagu elektrijuhtivus, –takistus ja läbilöögitugevus? • Puidu elektrilised omadused sõltuvad peamiselt niiskusest ja temperatuurist. • Elektritakistus väheneb temperatuuri tõusul. • Läbilöögitugevus sõltub materjali koostisest, struktuurist, paksusest. 25. Selgitage mõisteid heliläbilaskvus, -absorbtsioon ja resonantspuit. Nimetage helipuiduks sobivaid liike. Puidu kui materjali iseloomustamisel omab küllaltki suurt tähtsust tema heli läbilaskvus. Nagu teada, heli levimisel õhus kaasneb rõhu tekkimine või muutus. Heli läbimist puidus hinnatakse helitugevuse vahega puidust vaheseina ees ja taga. Suhtelist helitugevuse vähenemist nim. heliläbilaskvusteguriks, mis männipuidust seinal paksusega 30 mm on 0,065 ja tammepuidust seinal paksusega 0,45 mm 0,020 (heli läbilaskvus puidul on 5...6 korda
alusel 180º pöördunud). Pungad koonilised, vaiguta või vähese vaiguga (v.a. Picea glehnii Glehni kuusk ja P. koyamai - korea kuusk) Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. Puit on küpspuiduline, kogu ulatuses valkjas, esinevad vaigukäigud, tihedus 400...480 kg/m3. Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. Resonantspuitu andev nn. resonantskuusk on sileda koore ja ühtlaste aastarõngastega hästi laasunud sirgekiulise kerge puiduga kuusepuu. Parimaks tarbepuuks peetakse tihedasüülist soostunud alal aeglaselt kasvanud kuusepuud. Noori kuuski on varemalt kasutatud ka katuse- ja aialattideks, samuti olid need peamiseks rehavarrepuuks. Asendamatu on kuusepuit olnud ka lauanõude valmistamisel.
teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg
annaabi.ee 
