Kuid selleks pole vajadust piisab kiige kergest tõukamisest võnkumise taktis ja lühikese ajaga saavutab kiik tugeva hoo. Et panna keha kiikuma, tuleb talle mõjuda võnkumise taktis. Tuleb tõugata sama perioodiga, millega toimuvad keha omavõnkumised. Sellistel juhtudel räägitakse resonantsist. Resonants on sundvõnkumiste amplituudi järsk suurenemine, kui välisjõu muutumise sagedus ühtib süsteemi võnkesagedusega. Millised on selle rakendused? On väga palju akustilisi ja raadiotehnilisi seadmeid, mis konstrueeritakse just selliselt, et tekiks resonants. Resonaatorid on näiteks puhkpillitorud ja oreliviled. Neis on resoneerivaks
Resonantsi mõiste Resonants füüsikas on nähtus kus võnkeamplituud kasvab järsult perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumisega sagedusega. Selle nähtuse tekkimise tingimuseks on võnkumise sageduste võrdsus. Kus resonants esineb? Kõikides liikuvates nähtustes võib potensiaalselt esineda resonants. Isegi elektronides. Kõige lihtsam näide resonantsist on kiikumisel kiige liikumine. Kiikujat lükates, tõukamised, mis on ajastatud õigete ajavahemikega (resonantsi sagedus), aitavad kiige jõudmist aina kõrgemale. Kui proovida kiikujat lükata kiiremini või aeglasemini (valel ajal), on tulemuseks palju väiksem ,pendli' ehk kiige kaar (hoog on väiksem). Resonants esineb veel: muusikainstrumentides (akustiline resonants) nt kitarr; tasakaalurattal mehaanilise kella sees; Fundy lahes (hoovusresonants);
(tähistatakse G, mõõdetakse siimensites, S ), siis saame anda sellele avaldisele ka lihtsama kuju: G = G1 + G2 + G3 +....+Gn Olgu siinjuures toodud lihtsustatud arvutuseeskiri puhuks, kui ahelas on ainult kaks takistit ning nad on omavahel võrdsed: R = R1R2/(R1+R2) 36.Resonants elektriahelates. Resonantsi mõiste. Resonants jadaahelas. Resonants rööpahelas. RESONANTS Rääkides resonantsist vahelduvvoolu ahelas, saame rääkida kahest erinevat resonantsist: pingeresonants ja vooluresonants. Need resonantsid toimuvad erinevates ahelates, teatud kindlatel tingimustel ning loomulikukt peab olema täidetud resonatsi tingimus. Pingeresonants. Pingesresonats on pooli ehk induktiivsust ja kondensaatorit ehk mahtuvust sisaldavas vahelduvvoolu jadaahelas, kus reaktiivtakistus on null. Vooluresonants.
Mis mikrosekundi kohta. Kasutatakse kiirete komparaatoritena. toimib ainult resonants sagedusel. Tagasiside ahelas peab tekkima seljuhul 180 kraadi faasinihe ja 4.Väikese voolu tarbe ja madala toite pingega Op võimendid- On kavandatud kasutamiseks patarei vaadeldavas lülituses tekkib see C1 ja C2 kaasabil ja selline olukord tekkib natuke järjestik resonantsist toitega seadmetes. Toitepinge ei ületa kolme volti, tarbitav vool väiksem kui 1mmA. kõrgemal resonantsil, kus kvarts toimib induktiivsusena. Nimetatud sagedusel lähebgi lülitus võnkuma. 5.Suureväljund pingega Op võimendid- On kavandatud valdkondadele kus väljund pinge võib ulatuda Tekkiv genereerimis sagedus on täpselt valitav kondensaatorite C1 ja C2 valikuga, seejuures 500V-ni (totitepinge +/-250V)
Magnetväli mõjutab ainult liikuvaid laenguid Vooluga juhtme ümber on magnetväli Magnetvälja muutumine tekitab muutuva elektrivälja ja vastupidi Katse. Hõõglambi ja Hg-lambi spektri vaatamine CD abil. Miks CD valguse spektriks jaotab, pole siin üldse oluline. Katse: pideva spektri erinevatesse kohtadesse paneme punase paberi. Mujal paistab paber mustana, ainult punases piirkonnas on paber punane. Miks? Katse akustilisest resonantsist. Võtta 2 ühesugust heliharki, üks panna helisema ja siis summutada. Teine helihark heliseb edasi. Üks helihark paneb teise helisema (see on peegeldunud valguse analoog). Kui helihargid on erinevad, ei teki teise hargi helinat. Valgust tekitavad aatomis olevad elektronid, mis pärast ergastamist liiguvad madalamatele energiatasemetele. Ergastamisel viiakse elektron tuumast kaugemale
omavõnke sagedusega , tekivad resonantvõnked. toimub kütuse süttimine ebaühtlaselt ning väntvõlli pöörlemise - kõigi silindrite jõudude summaarsed momendid peavad Resonantsist tingitud sundvõnked on samasuguse kujuga kui sama ebaühtlus kasvab. võrduma nulliga sagedusega omavõnked . Ebaühtluse teguri suurenemisega (keskm väheneb) võib väntvõlli M1.=Pj1.× l = 0 , M2.= Pj2.×l.=0. Resonantsi korral võngete amplituud kasvab järsult ja võib muutuda nurkkiirus väheneda nullini st
annaabi.ee 
