(1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda oma põhimõtete eest, otsustas Schumann koos lähedaste sõpradega alustada muusikaajakirja väljaandmist. Mõte sai teoks ja 1834. a. ilmus Leipzigis "Uue muusikaajakirja" esimene number. Seda ajakirja toimetas Schumann kümme aastat peaaegu üksinda, olles ise ka peamiseks artiklite autoriks. Ajakirjal oli kindel ideeline suund: võidelda tagurlike ja pealiskaudse muusika vastu ning abistada ja innustada noori talente. Kriitika kõrval ei unustanud ka esteetilisi probleeme. 1838
kirja panema, jagatakse need siis rahvusvahelistele ekspertidele laiali hindamiseks ilma vähimagi garantiita, et keegi neid ideid oma paremate rahaliste võimaluste juures ammu enne meid ära ei kasuta või maha ei müü. Kust siis peaks tulema see Eesti enda innovatsioon??? Teaduse rahastamise süsteemi on pidevalt reformitud. Raha napib, tippteaduse tegemine läheb aga järjest kallimaks. Et „tippteadlastele“ siiski oma osa jääks, tuleb ikka rohkem ja resoluutsemalt teisi „näljaseid“ „supikausi“ äärest kõrvale tõrjuda. Seepärast pole ka midagi imestada, kui Teaduste Akadeemia uus president juba oma sissejuhatavas avakõnes kuulutas, et raha napib, tuleb arvestada teaduses töötavate inimeste edasiste koondamistega. Ka äsja avaldatud kõrge komisjoni eeloleva aasta reformikava (PM 05.01) ei tõota midagi uut. Tehakse kosmeetilisi parandusi mõnede suhteprotsentide osas, rakendusuuringute vajadusi ignoreeritakse
kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda oma põhimõtete eest, otsustas Schumann koos lähedaste sõpradega alustada muusikaajakirja väljaandmist. Mõte sai teoks ja 1834. a. ilmus Leipzigis "Uue muusikaajakirja" esimene number. Seda ajakirja toimetas Schumann kümme aastat peaaegu üksinda, olles ise ka peamiseks artiklite autoriks. Ajakirjal oli kindel ideeline suund: võidelda tagurliku ja pealiskaudse muusika vastu ning abistada ja innustada noori talente. Kriitika kõrval ei unustatud ka esteetilisi probleeme. 1838. a
tema esialgse klaveriõpetaja tütrega). Oma elu viimased aastad veetis ta vaimuhaiglas. Schumann oli oma elu jooksul komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik. Sajandi 30-ndad aastad said Scumanni loomingu esimeseks õitseajaks. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda oma põhimõtete eest, otsustas Schumann koos lähedaste sõpradega alustada muusikaajakirja väljaandmist. Mõte sai teoks ja 1834. a. ilmus Leipzigis "Uue muusikaajakirja" esimene number. Seda ajakirja toimetas Schumann kümme aastat peaaegu üksinda, olles ise ka peamiseks artiklite autoriks. Ajakirjal oli kindel ideeline suund: võidelda tagurlike ja pealiskaudse muusika vastu ning abistada ja innustada noori talente. Kriitika kõrval ei unustanud ka esteetilisi probleeme.
annaabi.ee 
