Maailm, mis jääb väljaspoole Surnud Mehe maja, tundub minategelasele esialgu hästi mõttetu, tülgastav ja hirmutekitav, seevastu seiklused uues keskkonnas paeluvad teda oma kummalisuse ja salapäraga. Teose lõpuks saab too üksik hing aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ning mõistatuslik. Väliselt läheb mees küll tagasi oma harjumuspäraste tegevuste juurde, kuid seesmiselt on ta õppinud olema vähem resoluutsem ning hinges ehk rohkem avatum kõigele uuele ja erilisele. Sündmustiku toimumise kohaks on salapärane maja, mis oma lõputu hulga tubadega peab olema küll tohutu suur. Ruumid on välimuselt üsna erinevad, kuid domineerima jääb siiski ümbruskonna tumedam ja müstilisem aura. Aeg liigub teoses väga rahuliku tempoga ning kokku hõlmab tegevus perioodi vana-aasta õhtust kuni uue aasta saabumiseni.
" Ta leiab, et lihtsalt kuulama pole mõtet inimest probleemkoosolekule kutsuda. Tihti on kollektiivis mõni pessimistlik, negatiivselt meelestatud või lihtsalt ükskõikne inimene. Tarmo Salumaa arvates pole mõeldav, et inimene tuleb koosolekule halvatujulisena. "Kuidas saab olla nii, et lahendame meie enda probleeme ja keegi on pahas tujus." Hillar Kroon on pärast koosolekut n-ö vastalisega nelja silma all arutanud, mis kutsus esile tema vastasseisu. Jan Andresoo on resoluutsem: "Kui ta töötab meie firmas, aga talle pole firma eesmärkide arutamine huvitav või ta on selle vastu, siis tuleks tal ilmselt teine töökoht otsida!" Mõnikord peetakse koosolekut lihtsalt mõttetuks ajaraiskamiseks. Andresoo möönab, et temalgi on tekkinud kahtlusi infotunni vajalikkuses. "Siis tuleb teha muudatusi," on ta leidnud lahenduse ja toob näite: "Kui varem pidasime infokoosolekut iga nädal, siis nüüd üle nädala
seda, mille saavutamine on hõlbus ja mis ei kujunda, nagu narkootikumid, meis sõltuvussündroomi. Soovi on käsitatud hateakti nõrgema, emotsionaalsema vormina. Soovid võivad tuaa kaasa ni fantaasiarännu kui pisaraid. Soovkapriisid on nagu ihadki eksitavad ja siduvad, soovunelmate heietamine kahandab tegeliku eluga kohanemise võimet. Soovimatuse seisundis võib näitekst jooga või budismi järgi olla uuel viisil taibatud rõõmu allikas. Tahtmine on soovist jahedam ja resoluutsem ajejõud ehk motivatsiooni alge. Püüdlus näib sobivat katusmõisteks, mis haarab enda alla niihästi unistustest ja soovidest kui ka huvidest, kalduvustest, ideaalidest, kutsumusest ja hoiakutest kujuneva aktiivsuse. Kalduvus(sklonnostj) Eluviisi mõistega lähedane “kalduvus” iseloomustab kujukalt inimesele omast eelsoodumust ehk väljakujunenud harjumuste kogumit mingi harrastuse, elamistava valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina