ühtlasi on akti põhjendamine menetluse korrektse lõpetamise vältimatuks eelduseks. Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust I. Haldusakt kui õigusakt 1. Haldusakt on õigusakt, (üksik-)norm, regulatsioon, õiguskorra osa. Õigusaktina ei saa teda taandada ka pelgalt tõendiks. Tõend sisaldab informatsiooni asjaolude kohta, õigusakt seevastu reguleerib õigussuhteid. 2. Kehtivus kaasneb vaid haldusakti resolutiivosaga, mitte teiste osadega (sh motiividega). Põhjendus võib muudes menetlustes olla üheks võrdväärseks tõendiks teiste kõrval. II. Haldusakti kehtivus 1. Kehtivuse olemus Kehtivus on õigusakti omadus tuua kaasa õiguslikud tagajärjed, mille tekitamisele ta õigusakti andja tahteavalduse kohaselt on suunatud. 2. Kehtivuse eeldused Haldusakt kehtib adressaadile teatavakstegemisest kuni asutuse või kohtu poolt
138. Kohtuniku eriarvamus Kollegiaalsel otsustamisel vähemusse jäänud ühe või mitme kohtuniku arvamus, mis erineb enamuse arvamusest (s.t kohtulahendist), kujutab endast vähemusarvamust. Eriarvamus üldises tähenduses võib enamuse otsusest erineda põhjenduse või põhjenduse ja järelduse poolest. Eriarvamus kitsamas tähenduses on arvamus, kus vähemusse jäänud kohtunik ei nõustu ei enamuse otsuse põhjenduste (motiividega) ega lõppjäreldustega (resolutiivosaga). XI PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE 139. PS järelevalve seos õigusriiklusega PS järelvalve tagab selle, et kõik vastuvõetud seadused oleks kooskõlas põhiseadusega. 140. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 141. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju
15 lõike 1 teise lause mõttes. 19. Eespool on viidatud, et Riigikohtu praktikast tulenevalt on asjassepuutuv säte, mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavause korral. Kolleegiumi hinnangul ei saa menetlusnormide asjassepuutuvuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas normi põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral oleks kohus pidanud tegema teistsuguse, st teistsuguse resolutiivosaga otsuse. Käskmenetlus on üheks lihtmenetluse liigiks. KrMS 9. peatükis sätestatud lihtmenetlused võimaldavad prokuratuuril ja kohtul lahendada asju kiiremini ja ökonoomsemalt kui asjade menetlemisel üldises korras. Kuigi käskmenetluse normide puudumisel rakendataks muud lihtmenetlust või menetletaks asja üldkorras, on tegemist tegelikult isiku suhtes kohaldatud normidega - käskmenetluse normide alusel saadetakse süüdistusakt
annaabi.ee 
