Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid,
kõikidelt suurematelt aatomi tiheduse muutustelt, mis on aine ja teda ümbritseva keskonna vahel. See tähendab, et tahke keha vaakumis või õhus peegeldab radari raadiolaineid. Eriti hästi on seda näha elektrit juhtivate materjalide puhul, nagu näiteks metallid ja karbonfiiber ehk süsinik-kiud, mis teeb radari väga sobivaks lennukite ja laevade jälgimiseks. Radarile nähtamatuks jäävad materjalid sisaldavad resistiivseid ja magnetilisi aineid. Neid kasutatakse sõjanduses, et peita näiteks lennukeid ja laevu radari vaatevälja eest Kauguse mõõtmine radariga Radariga saab mõõta ka kaugust. Selleks on kaks erinevat võimalust, mõlema variandi puhul saadetakse signaal radarist välja ning hiljem püütakse see sama signaal uuesti kinni. Radar vaheldumisi kas saadab või võtab vastu. Sellest tulenevalt on väga
kõikidelt suurematelt aatomi tiheduse muutustelt, mis on aine ja teda ümbritseva keskonna vahel. See tähendab, et tahke keha vaakumis või õhus peegeldab radari raadiolaineid. Eriti hästi on seda näha elektrit juhtivate materjalide puhul, nagu näiteks metallid ja karbonfiiber ehk süsinik-kiud, mis teeb radari väga sobivaks lennukite ja laevade jälgimiseks. Radarile nähtamatuks jäävad materjalid sisaldavad resistiivseid ja magnetilisi aineid. Neid kasutatakse sõjanduses, et peita näiteks lennukeid ja laevu radari vaatevälja eest Kauguse mõõtmine radariga Radariga saab mõõta ka kaugust. Selleks on kaks erinevat võimalust, mõlema variandi puhul saadetakse signaal radarist välja ning hiljem püütakse see sama signaal uuesti kinni. Radar vaheldumisi kas saadab või võtab vastu. Sellest tulenevalt on väga raske või