maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi levik Maailma revolutsiooni ideede levitamine, euroopasse mõjuvõimu laiendamine. Hiljem, saksamaa taasühendamine, relvastuse Sõjas saavutatu kindlustamine, Ameerika mõju vähendamine, ka NSVL poolt surutud resiimide kaotamine Euroopas. likvideerimine 1946. aastal rääkis Churchill Faltonis USA tipppoliitikutele kasvavast kommunismi ohust, tema kõnes kõlas esimest korda mõiste: raudne eesriie-see on sümboolne mõiste mille all tuli mõelda NSVL ja nn. Sotsialismi riikide eraldumist muust maailmast, ning vaenulikkust lääneriikide suhtes. Paljud ajaloolased peavad Churchilli kõnet Külma Sõja alguseks. Suurem osa peavad selleks Berliini kriisi 1948-1949. Külm Sõda lõppes 1990 või 1991
Pärast sõja lõppu oli P-V olukord päris raske, riisikasvatus oli madalseisus ja paljud Vietnamlased elasid näljahädas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele. Nõukogude liit andis P-V suurt majanduslikku abi. Ning riigi aerng kuulus stalinliku sotsialismi raames. 1950a keskpaiku kuulutati vabariik välja ka L-V.Seal võeti vastu põhiseadus, kuhu lülitati sisse sätted, mis nägid ette karistusi kommunistlike ideede levitamise eest. Kuid represioonid resiimide vast ei andnud soovitud tulemusi. Tagajärjed olid oodatule vastupidised. 1959a alustas opositsioon organiseeritud relvavõitlust riigivõimu vastu. 1960a detsembris loodi L-V Rahvuslik Vabastus Rinne, mille etteotsa sattusid kommunistid, kes kuulutasid oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja P-V ühinemise. P-V toetas NSV liit, L-V, aga USA. Sisside vastu saadeti lennukeid ja häireüksusi. L ja P-V lahutava piiri lähedusse
Jannau on pärit Göttingenist, tulnud tagasi abipastoriks Põlvas. Pärast Tartumaa praost. Liivimaa konsistooriumi protsessir. Jannau terava kriitika sulega. Aadlitegelaste vastu. 1781 ,,Sitten und Zeit, ein Memorial an Lief- und Estlands Väter", noomib aadleid, et talurahva kõlblust ega majanduslikult ei hari. 1786 ,,Provintzialblätter an das Lief- und Ehstlandische Publikum" ja ,,Geschihte der Sklaverei und Charakter des Bauer in Lief- und Ehstland" I-II. Liivimaa ajalugu järkudesse resiimide järgi ja iseloomustanud, kuidas suhtumine talupoegadesse erinevatel ajajärkudel. Vaatleb, kuidas tugenev orjus on mõjunud halvendavalt talurahva iseloomule. Ideid, kuidas olukorda parandada. Poola valitsus parema valitsusega, paraneb talurahva olukord. Vene aja algus olukorra halvenemine, aadel ära kasutama aga valgustatud valitseja ajal asjad paranema. Kriitika kohalikele oludele vene keskvalitsuse toetus sellele olukorrale. 1793.1796 ,,Geschihte von Lief- und Ehstland" I ja II
annaabi.ee 
