Kool 2012-05-08 Legende Haapsalu asutamisest 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta
Haydnil oli nüüd Esterházys tegemist palju vähem ja tal avanes võimalus võtta vastu uusi tööpakkumisi. Pärast Antoni surma soovis uus vürst Nikolaus II Esterházy orkestri taastada ja Haydn võttis selle taas enda peale. 1762. aastal sai Eszterházyde perekonna-peaks ja ühtlasi Haydni patrooniks muusikaarmastajast vürst Nikolaus. Vaimustudes Versailles kuningalossist, laskis Nikolaus lisaks olemasolevale perekonna residentsile Eisenstadtis ehitada õukondsete meelelahutuseks veel teisegi lossi. Uus luksuslik palee sai valmis 1766. aastal ja hakkas kandma nime Eszterháza. Kapellmeister, amet mida Haydn pidas, oli vastutav muusikalise meelelahutuse eest kogu õukonnas. Lisaks kohustusele valmistada orkestriga ette igal nädalal kaks kontserti, pidi Haydn kirjutama tellimusteoseid erinevateks perekondlikeks, kiriklikeks või riiklikeks sündmusteks ja seisma hea ooperite etendamise eest
Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike 12 vormi- või ametiriietusel, riiklikel autasudel, põhipiirimärkidel ja piiripunktides kasutatakse riigi tunnusmärgina suurt riigivappi. Riigitunnus paigutatakse ka Vabariigi Presidendi residentsile ja esindusruumidesse, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoone fassaadile, istungisaalidesse ja esindusruumidesse, Riigikohtu hoonele ja kohtusaalidesse ning perekonnaseisuasutuste saalidesse. Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikohtu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU
Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike vormi- või ametiriietusel, riiklikel autasudel, põhipiirimärkimärkidel ja piiripunktides kasutatakse riigi tunnusmärgina suurt riigivappi. Riigitunnus paigutatakse ka Vabariigi Presidendi residentsile ja esindusruumidesse, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoone fassaadile, istungisaalidesse ja esindusruumidesse, Riigikohtu hoonele ja kohtusaalidesse ning perekonnaseisuasutuste saalidesse. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel. Vabariigi Presidendi lipul, vimplil ning liiklusvahendil on suure riigivapi kujutis. Väike riigivapp on riigivõimu tunnus.
Haapsalule linnaõiguse. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Haapsalu puhul oleks õigem öelda, et sellest ajast on veetase palju langenud. Haapsalu asutamine on lahutamatult seotud piiskopilinnusega. Oli ju linna asutamise üks eesmärk piiskopkonna residentsile kanoonilise legitiimsuse tagamine. Tollase kanoonilise nõude järgi ei tohtinud piiskopkonna keskus olla maal. Ja kui piiskop poleks siia oma residentsi rajanud, kas Haapsalu oleks kunagi linnaks kasvanud. Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta.