tehnoloogiaprofessori F. Hattenbergi juhatusel. Gurjev ei hoidnud parimaid kodu- ja välismaiseid meistreid tööle meelitades raha kokku. Aleksander I ajast kuni 19. sajandi 60. aastateni olid tehase toodangus erilisel kohal vaasid. Üheks kõige armastatumaks dekoratiivmaterjaliks muutus kuld. Maalingutel kujutati peamiselt maastikuvaateid ja lahingustseene. Aleksandri ja Nikolai (1825 1855) ajastul valmistati serviisid peaaegu kõikidele Peterburi residentsidele. Neid iseloomustasid erinevad stiilisuundumused. Teiste hulgas andis endast teada ka vene suund. Vene vanaaja asjatundjast arheoloogi F. Solntsevi projektide kohaselt valmistati tehases serviis Moskva Suure Kremli palee jaoks, samuti suurvürst Konstantin Nikolajevitsi serviis. 1844. aastal, seoses keiserliku portselanitehase 100. aastapäevaga, asutati tehases muuseum, mille kogusid täiendati Talvepalee laoruumidest toodud esemetega.
Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko ehitised said eeskujuks ülikute residentsidele. 1620 hakati rajama Katsura keiserlikku lossiparki. Meiji ajastul algas Lääne eshituskunsti mõju. Võeti kasutusele uusi materjale, nt. tellised. 1920.- 30. aastail püüti luua rahvusliku ja euroopaliku ehituskunsti sünteesi. Kenzo Tange, Kuni Maekwa (s. 1905) ja Junzo Sakakura (s. 1911) loomingus kujunes pärast II maailmasõda funktsionalismist lähtuv Jaapani nüüdisarhitektuur. 1960. aastail hakkas suunda andma Kenzo Tange juhitav metabolistide rühm (Kiyonori Kikutake, s.
Induse kultuur toetus paiksetele põlluharijatele, kes kasvatasid esimestena maailmas puuvilla, kodustasid kana ja tõenäoliselt ka elevandi. Hobused nende majapidamisse ei kuulunud, samuti ei tundnud nad vankrit, rääkimata sõjavankrist. 2.4. Linnade valitsemine: Kuidas toimus Induse kultuuri linnade valitsemine, pole teada. Väljakaevamistel pole leitud viiteid valitsejate residentsidele ega ka valitsejate kujudele või haudadele. Teadlaste hulgas valitseb arvamus, et linnu ei juhtinud sõjapealikest kuningad, sest sõjale ja vägivallale viitavaid tõendeid peale tsitadellide ja linnu ümbritsevate müüride praktiliselt pole leitud. Tõenäoliselt võisid linnu sõjapealikest kuningate asemel juhtida hoopis kollegiaalsed nõukogud. 2.5. Induse kultuuri kiri:
annaabi.ee 
