et laenu on õigus saada üks kord kõrghariduse esimesel astmel (kas rakenduskõrghariduseõppes või bakalaureuseõppes õppides), teisel astmel (magistriõpe) ja kolmandal astmel ehk doktoriõppes. (Seda põhimõtet rakendatakse alates 2004. aasta 16. maist.) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal: ajateenistuses viibimise ajaks; ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni; arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Millised pangad väljastavad õppelaenu? Õppelaenu väljastavad: Swedpank, Krediidipank , Nordea Pank, Sampo Pank ja SEB Pank. Kuna peab hakkama õppelaenu tagasi maksma? Õppelaenu põhiosa tuleb hakata tagasi maksma hiljemalt ühe aasta möödumisel õppeasutuse lõpetamisest või õpingute muul põhjusel katkestamiseset, välja arvatud juhul, kui laenusaaja on asunud enne aasta möödumist õpinguid õppelaenuõiguslikuna jätkama.
EL on esmajärjekorras majandusühendus. Ühine välispoliitika. EL 4 põhivabadust: *Vabadus mitte õigus. Neil on erinevus. Põhivabadustest peaks õigus lähtuma aga nad otseselt ise seadused pole või nii. 1) Kaupade vaba liikumine. Liiduterritooriumil peavad kaubad vabalt liikuda saama. Kui just pole otseselt mingeid teisi asju kokku lepitud. 2) Kapitali vabaliikumine. EL saab investeerida peaaegu ilma piiranguteteta 3) Ettevõtlusvabadus. EL liikmesriigi kodanikul nüüd ka juba residendil on võimalus kiirelt ja efektiivselt asutada ettevõte üks kõik millises liikmesriigis. Kuidas aga ettevõtet alustada on iga riigi enda otsustada. Soome on administratiivsel tasemel kohutav. Kasutavad senimaani faxi et ettevõtet alustada. 4) Isikute vaba liikumine. Tänapäeval on see igasugune liikumine nt Erasmus ja Archimedes. Asi algas tööjõu vabast liikumisest. Ühtlustada tööjõudu. Miks inglased pahased oma poolakate peale on, on see et nad ise ei oska seda tööd
Eestis on füüsiline isik resident, kui tema alaline elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestist kui ka väljaspool Eestit saadud tuludelt (TMS §6, lg 1). Seega lasub residendil üldine maksukohustus. Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis. Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määratud residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut. Mitteresident võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik
annaabi.ee 
