riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib. Sõduriõpe on lühem aga reservohvitseriks saamine nõuab aga põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Teenistusse kutsutakse Eestis regionaalsuse põhimõttel, mis tähendab et ühest kohast pärit mehed lähevad ühte väeüksusesse. Kuni 60-aastaseid võib kord viie aasta jooksul kutsuda reservõppusele,et korrata eelenevalt õpitut ning teha tutvust uuema sõjatehnikaga. Sellise armee nimi on reservarmee. Need armeed tõõtavad rahuajal, kuna neid on odav ülal hoida. Tegevväes on rahuajal
Kaitseliidu ülem on kolonelleitnant Raivo Lumiste. Ajateenistus Ajateenistuse eesmärgiks on riigi kaitseks vajalike reservüksuste ettevalmistamine. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja harjutatakse tegutsemist ühtse meeskonnana. Ajateenistusse kutsutakse 18-27 aastased terved Eesti kodakontsust omavad noormehed ning ajateenistus on kohustuslik. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt väljaõppest. Sõduriõpe on lühem, all- või reservohvitseriks saamine nõuab põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Ajateenistuse läbimine on eelduseks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli astumisel, mille lõpetajad asuvad ohvitseridena teenima kaitseväes. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või teistes väeosades. Kaitsepolitsei Kaitsepolitsei ehk KAPO on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan.
· Harald Riipalu sündis 13.02.1912 Venemaal Peterburis.Alguses oli tema perekonnanimeks Reibach kuid juba aastal 1938 eestistas ta selle Riipaluks. Haridus · Alustas kooliteed Ruskavere Algkoolis(Eesti) · Hiljem läks õppima H.Treffneri Gümnaasiumisse(Tartu,Eesti)ja lõpetas õppimise aastal 1932 · Siis läks ta õppima Eesti Vabariigi Sõjakooli(1933 1934) · Pärast õpingu lõppu saadeti ta õppima reservohvitseriks Kõrgharidus · Aasta enne sõjakooli ,pärast H.Treffneri Gümnaasiumi läks ts Tartu Ülikooli õigusteaduskonda õppima(sisseastumine 1932) Elukutse ja töökohad · Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Saksa sõjaväes; sõjaväelane · Eesti sõjaväes jäi ta kõrgeimaks auastmeks nooremleitnant Töökoha · Töötas Inglismaal tekstiilivabrikus
Obersturmbannführer (kolonelleitnant)Harald Riipalu elulugu Harald Riipalu sündis 13.veebruaril 1912 tsaaririigi pealinnas Sankt-Peterburis,kust ta perekond kaks aastat hiljem tuli Tartumaale Saare valla Küti tallu.Riipalu koolitee algas Ruskavere algkoolis,1932 lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja alustas ülikoolis juuraõpinguid. 1933 kutsuti Riipalu ajateenistusse 3. üksikusse jalapataljoni Valgas,kust saadeti samal sügisel Tallinna Sõjakooli reservohvitseriks õppima.21.juunil 1934 lõpetas Riipalu Sõjakooli asperantide klassi ja jäi samasse rühmaülemana ning koolitajana teenima.5.oktoobril 1936 sai ta oma esimese ohvitseriautasemena lipnikuks.Järgmisel aastal lõpetas Riipalu Sõjakooli ohvitseride kursuse ja saadeti teenima 1. jalaväerügementi Narva.Vabariigi aastapäeval 1938.aastal ülendati ta nooremleitnandiks,mis jäigi Riipalu kõrgeimaks auastmeks Eesti sõjaväes. 1940
korral. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt sellest, millise väljaõppe ajateenija läbib. Sõduriõpe on lühem, all- või reservohvitseriks saamine nõuab aga põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Kuni 60-aastaseid isikuid võib kord viie aasta jooksul kutsuda ka reservõppusele. Reservõppus on omamoodi täiendkoolitus, kus korratakse varem õpitud oskusi ja täiendatakse neid uutega, näiteks tutvutakse uue moodsa relvastuse või sõjatehnikaga. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmee põhimõttena.
annaabi.ee 
