„Klass“ film Filmi tegija on Ilmar Raag. Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares. Ta on eesti filmikriitik ja režissöör. Ilmar Raag õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja täiendas end Pariisis. Ilmar Raag on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Joosep on keskkooliõpilane, keda kiusab kogu tema klass. Kui klassi tuleb uus poiss Kaspar, üritab ta Joosepit kaitsta, aga see laiendab kiusamise ka tema vastu. Lõpuks lähevad kiusajad üle piiri ja poisid otsustavad kätte maksta. Nad hangivad relvad ja korraldavad koolitulistamise. Enne politsei saabumist, laseb üks end maha, samas kui teine suutmataenesetappu teha jääb ootama politseinikke, et ennast üles anda. Joosep lasi end maha, kuid Kaspar ei suutnud
hinnetega ei lõpeta, siis poob ta ennast ülesse. 2. Miks ta selle mõtte jättis? Vipper jättis selle mõtte põhiliselt ikkagi ema pärast. Kui ema ta esimesel katsel päästis, siis anus ta, et Vipper seda enam ei teeks. Samuti aitas kaasa ka klassikaaslase jutt, mille järgi sai poiss aru, et enesetapuks polnud ikkagi piisavat põhjust. 3. Miks ja millal ta seda siiski tegi? Väike Vipper tegi seda palju aega hiljem. Siis kui ta oli reservohvitser ning oli saanud käsu sõtta minna. Ta oli oma mundri pannud ilusti valmis, kuid poos ennast enne sõtta minekut ülesse. Ta tegi seda ilmselt sellepärast, et mees arvas, et nüüd on tal selelks piisavalt põhjust. Ema oli tal surnud, kooliga tal ei edenenud, sõda võis teda hirmutada ning samuti kõik vanad armid olid alles jäänud. 4. Kas prantsuse keele õpetajal oli õigus nii käituda, nagu ta seda tegi? Ei, minu arust ei olnud, sest õpetaja peab kõiki õpilasi võrdselt kohtlema
Mis minu arust on väga positiivne, sest nagu ütleb Eesti Vabariigi põhiseadus esimeses paragrahvis ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Kuid Tarand oli arvamusel, et põhiseadust peaks muutma, nimelt tahtis ta, et presidendist saaks ka kaitsevägede juhataja, mis ei ole väga hea idee. Indrek Tarand on olnud küll 3 aastat Nõukogude Liidu armees sundkorras ja ka reservohvitser tagantjärele, kuid siiski ei oleks ta piisavalt pädev riigikaitse kõrgema juhi kohale. Samuti ei oleks see väga kasulik muudatus demokraatlikule riigile. Võimude lahusus on väga oluline demokraatlikus riigis. T. H. Ilvese juures meeldib mulle kõige rohkem see, et ta on oma ametiaja jooksul kordades suurendanud Eesti rahva isamaatunnetust. ,,President peab kasvatama Eesti vaimu, tegema seda suuremaks ja Eestit kaalukamaks. Nii maailmas kui oma rahva südames koos
tal moekunst. Tallinna Kunstiülikooli lõpetas ta aastal 1993. Samuti on ta lõpetanud Kaitseväe Võru Lahingukooli. Hannes Võrno ei ole abielus, kuid ta elab koos Häli Veskaruga, neil on kaks poega: Joosep(11 aastane) ja Luukas(8 aastane). Hannes Võrno on tuntud eelkõige humoristina ja saatejuhina, veel on ta tuntud poliitikas ja viinaselajal moekunstnikuna. Ta tegutseb ka kaitseväes, tema auaste on ohvitser, täpsemalt kaitseväe reservohvitser. Ta on lõpetanud reservohvitseride kursused ja osalenud kahel Kevadtorm õppustel. Lavakarjäär algas Võrnol juba 1980. aastal Rakvere Kooliteatris Valdur Liivi eestvedamisel ja juhendamisel. Hannes Võrno juhtimisel on populaarseks saanud paljud televisiooni saated, nt ,,Kes tahab saada miljonäriks" ja ,,Tõehetk". Tuntum film, kus ta on osalenud on ``Jan Uuspõld läheb Tartusse ``, mis valmis aastal 2007. Veel on ta osalenud filmis ´´ Minu Leninid``
Kui ma peale ufokiirtest saadud kukkumist vaatasin jälle silindri suunas, hakkas see minu silme all aeglaselt kokku suruma nagu pressi all ja muutus taldrikuks nagu ümberpööratud supitaldrik. Kokkusurumine toimus keskkohalt ja äärealad läksid ikka laiemaks. Taldrik oli veelgi ilusamates värvides kui silinder." 7) UFO OOTAMATU ILMUMINE 1954.a.aprillis ilmus Inglismaal Dartmouthi lähedal reservohvitser Brightoni ette ootamatult, otsekui õhust, suur ovaalne objekt, mis hõljus ühe meetri kõrgusel maapinnast. Esialgu püüti UFOde selliseid omadusi seletada nende kinemaatika iseärasustega. Oletati, et need objektid haihtuvad ootamatult vaateväljalt seetõttu, et sööstavad paigalt tohutu kiirusega, Aga nende ootamatut ilmumist seletati samasuguse välgukiirusel ilmumisega ja momentaalse peatumisega. Allpool toodud näide kinnitab mingil määral sellise oletuse võimalikkust
ohvitserid kaitseväe lahingukooli kaadriallohvit- Kitsama eriala vanemallohvitseriks seri kursustele. saab õppida eriala vanemallohvitse- ri kursusel. Selle kursuse eesmärk on Kui ajateenistuse läbinud seersant või anda vanemallohvitseri auastet nõud- reservohvitser on valinud allohvitse- vatel ametikohtadel teenivatele ning ri karjääri, peab ta astuma kaitseväe kaitseväele vajaliku tsiviilerialaga lahingukooli vanemallohvitseride kaitseväelastele sõjaväelised baastead- baaskursusele (VABK). Kursuse ees- mised ja -oskused, mis on vajalikud märk on anda kursuse lõpetanule ra- vanemallohvitseri auastme (noorem-