Siiski langeb pikaajaliste töötute arv aeglasemalt kui lühiajaliste oma, sest sissevool töötusse on madal ning töötusest väljumine muutub töötusperioodi pikenedes üha raskemaks. Pikaajaliste töötute osakaal 5 töötute koguarvus kasvas kuni 2012. aasta esimese kvartalini, kuid langes seejärel 6 protsenti teises kvartalis (vt joonis 10). 2012. aasta esimesel poolel jätkus töötute reservatsioonipalga tõus. Kui 2011. aastal oli nõus kuni 450 eurose palga eest tööle asuma 47% töötutest, siis 2012. aasta esimesel poolel oli see langenud 35% -le. Samal ajal suurenes 451600 eurost palka ootavate töötute osakaal 9 protsenti ja üle 601 eurost palka soovivate oma 3 protsenti (vt joonis 11). Majandusolukorra paranemist arvestades on reservatsioonipalga suurenemine ootuspärane, kuid samas võib turuolukorraga mittekooskõlaline palgaootus vähendada oluliselt töökoha leidmise võimalust
Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima. Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid. Ta peab näiteks otsustama, kuidas tööd otsida, kui intensiivselt seda teha ja milline on madalaim palk, mille eest ta on nõus tööle asuma. Sellist palka nimetatakse reservatsioonipalgaks. Nii töö otsimise meetodid ja intensiivsus kui ka reservatsioonipalga suurus mõjutavad töö leidmise tõenäosust ja seega ka töötuse kestust. 7) Tööpuuduse ennetamine ja vähendamine (mida riik teeb/teha saab) Riik teeb koolitusi/erinevaid programme. Maksab töötu abiraha. Suunab/otsib tööd töötule. Vastata küs. Õppida (eksamiks) 8) Philipsi kõver 9) Inflatisoon ja selle mõõtmine /põhjused ja kulud
võimekust uut töökohta leida). Selleks instrumendiks on eelkõige töötutoetus, osades riikides ka varajane pensionile jäämine. Töötutoetuse puhul tuleb arvestada, et ühest küljest (1) motiveerib see töötut kauem töötuna olema, (2) tõstab reservatsioonipalka ning (3) avaldab survet palgatasemele, kuid teisest küljest võimaldab rohkem aega parima tööpakkumise leidmiseks (parem sobivus = suurem kogutoodang). 12) Reservatsioonipalga mõiste Reservatsioonipalk on madalaim palk, mille eest on töötu nõus tööle asuma (vastasel juhul ta jätkab tööotsinguid, töötuna olekut). Mida suurem on (1) alternatiivne sissetulek (sh töötushüvitis), (2) sobiva tööpakkumise leidmise tõenäosus ja (3) loodetav palk, seda suurem on ka reservatsioonipalk. Suurem reservatsioonipalk omakorda tähendab kõrgemaid palgaootusi, mis muudab töökoha leidmise raskemaks ning põhjustab töötuse perioodi pikenemist
annaabi.ee 
