Geneetilise pärilikkuse aspekte saab vaadelda, konstrueerides karüotüübi, mis isoleerib ühest munarakust 46 kromosoomi ja grupeerib need 23 paariks. 22 paari kannavad füüsilisi ja vaimseid tunnuseid. 23.paar (XX naistel ja XY meestel) kannab seksuaalseid ja sooga seotud tunnuseid · Normaalne keharakk jaguneb mitoosi kaudu, mille puhul kõik 46 kromosoomi end täpselt dubleerivad · Reproduktiivsed rakud sisaldavad ainult 23 kromosoomi ja reprodutseeruvad meioosi kaudu · Vastsündinu sugu määratakse ära mehe spermatosoidiga, mis kannab ka X või Y kromosoomi, kuna munarakk sisaldab ainult X kromosoome. Meioos XX 22+0 kromosoomi 22+2 kromosoomi + + Y X X Y YO XO XXX XXY XYY
Neid saab stimuleerida diferentseeruma paljudeks rakutüüpideks. 101. Nimeta sarnasused ja erinevused embrüonaalsete ja täiskasvanud organismi tüvirakkude vahel. Embrüonaalsed tüvirakud on pluripotentsed – neil on võime diferentseeruda mis tahes tüüpi keharakuks, kuid täiskasvanud organismi tüvirakud on multipotentsed – st neil on piiratud diferentseerumisvõime ja jagunemisvõime. Embrüonaalsed tüvirakud reprodutseeruvad piiramatult. Embrüonaalseid tüvirakke on kerge kultuuris kasvatada, kuid täiskasvanud tüvirakke mitte, lisaks on TK tüvirakke raskem isoleerida, kuna neid on keeruline üles leida, lisaks on neid vähe. Täiskasvanud tüviraku kasutamise eelis aga see, et saab kasutada patsiendi enda rakke: neid kultuuris paljundades ja siis kehasse tagasi viies. Sellisel juhul ei tõuka immuunsüsteem neid rakke ära.
mööda järske mägesid. Tema küüniline jultumus avaldus avalikus hooplemises oma kuritegudega. Pärast Vilella surma ühel külmal, sombusel novembrihommikul tema aju uurides leidsin sealt tüüpilisi muutusi, mis on iseloomulikud alamatele loomadele, eriti närilistele... See ei ole üksnes idee, vaid valgustus. Selle avatud kolba juures nägin ma järsku kõike nagu ääretut tasandikku leegitseva taeva all ja kurjategija olemus sai mulle selgeks. Ta on atavistlik olevus, kelle isiksuses reprodutseeruvad primitiivsete inimeste ja alamate loomade julmad instinktid...". (Lombroso, 1972, lk 21-26) Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipäraseid kurjategijaid, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks. Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöögid inimese evolutsioonis, kaugete esivanemate, metslaste omdaduste taaselustumine tänapäeval. Nagu Lombroso tabavalt märkis, on paljude metslaste