,,meetmed", ei ole siinjuures üldse veenev. Kas tegemist on karistuse ehk repressiooniga või mitte, määrab ära sanktsiooni tegelik sisu, mitte see, kuidas tekstide koostajad mingeid termineid kasutavad. See, et Vene NFSV 1926. aasta kriminaalkoodeksis puudus üldse kriminaalkaristuse mõiste ning selles räägiti üksnes sotsiaalse kaitse vahenditest*15 , ei vähendanud karvavõrdki tol ajal inimeste suhtes kasutatud meetodite ülimat repressiivsust. Siinkohal meenub omal ajal Eesti NSV Ülemkohtust küüditatule saadetud ametlik 21 vastus, milles öeldi sõna-sõnalt järgmist: ,,Kuna olite ENSVst lahkudes alaealine ja läksite oma perekonnaga kaasa, ei ole Teid kunagi kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei ole vajalik ka Teie rehabiliteerimine." *16 Jutt
Eelneva põhjal julgeb autor väita, et praktikas võib karistusjärgne kinnipidamine kujuneda ka eluaegseks vabadusekaotuseks. Karistusjärgse kinnipidamise täideviimisel lähtutakse vangistusseaduse20 (edaspidi VangS) regulatsioonist. VangS § 104³ kohaselt toimub see kinnises vanglas ja karistusjärgselt kinnipeetavaid (edaspidi kinnipeetav) hoitakse teistest kinnipeetavatest eraldi. Kuna isik on süüle vastava karistuse ära kandnud, tuleb vähendada kinnipidamise repressiivsust ja tagada võimalikult loomulik keskkond.21 Tulenevalt sellest võimaldatakse neile kaks korda poole aasta jooksul pikaajalisi kokkusaamisi. Samuti on neil lubatud kasutada isiklikku riietust ja voodipesu ning neil võib kambris olla raadio ning televiisor või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese. Eelnev aga on seatud sõltuvusse konkreetse vangla sisekorraeeskirjast22 ning vangla julgeoleku kaalutlustest. Tavalist karistust kandvad kinnipeetavad peavad vastavalt
märkuste ja mõtteavaldustega juristi vaatepunktist eesmärgiga käsitleda veapunktisüsteemi (edaspidi VPS) kohta õigusliku regulatsiooni süsteemis, sealhulgas topeltkaristamise vältimist. Liiklus-sotsioloogilisest seisukohast aitab VPS kahtlemata kaasa liiklusohutusele, hõlmates rehabilitatsiooniga (nõustamise ja koolitusega) juhte, kellel on liikluses toimetulekuga raskusi. Õiguspoliitiliselt räägib VPS poolt võimalus vähendada õigusliku regulatsiooni repressiivsust, asendades vähemohtlike rikkumiste korral karistuse muu mõjutusvahendiga. Vastuväiteid võib ilmselt tekitada oht sattuda vihma käest räästa alla viia sisse täiendav süsteem, mis isegi topeltkaristamise vältimise korral (see on süsteemi juurutamiseks igal juhul vajalik) haarab inimese lisaks Liiklusseadusest (edaspidi: LiiklS), Väärteomenetluse seadustikust (VäärTMS) ja Karistusseadustikust (KarS), Kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) ja Karistusregistri seadusest (KarRegS)
annaabi.ee 
