surutud, inimese tungid ei sobi ühiskonnaga, mis seob piiranguid, pidureid keelde (seksuaalsetele ja destruktiivsetele tungidele) jne. Inimese välja elamata tungide energiat saab kas sublimeerida (ümberlülitamine mõnda ühiskonna poolt heaks kiidetud tegevusse religioon, sport, kunst jne, inimene peab oma tungid kuhugi kanaldama) Tihti jääb aga sublimeerimisest mingi energia üle, seega peab hakkama tõrjuma.. Sublimatsiooni võimalused sõltuvad kultuuri repressiivsusest ( a'la puritaanlik moraal seab rohkem piiranguid jne). Mida raskem on sublimeerida seda rohkem on vaja tõrjuda - mis toob kaasa psüühhilised häired (neuroosid, psühhoosid jne). Freudi teooria väärtus tänapäeval on kaheldav, kuid ometigi on tal suur mõjuvõim olnud. Sürrealistid: tuleb anda inimestele rohkem võimalusi oma tungidele vastavalt elada, siis peab vähem tõrjuma ja kõik on õnnelikud. Tuleb vähendada ühiskonna poolt esitatavaid nõudeid (mõistlikkuse raamid)
altkäemaksu karistatuse määra tekkimist, osalejaid ning nende karistusmäärasid tänapäeval. Vangistuse kui kriminaalkaristuse sisu ning sellega saavutatavad eesmärgid on leidnud ajaloo jooksul väga erinevat käsitlemist nii kohtupraktikas kui pönitentsiaarteoorias. Vabadusekaotuse ületähtsustamine totalitaarriiklikus karistusõiguses on tingitud riikliku karistuspoliitika suurest repressiivsusest, aga ka väidetavalt vabadusekaotusega saavutatavate eesmärkide karistusteoreetilistest käsitlustest. Mainitu baasil tõusetub küsimus, kas tänased sanktsioonimäärad altkäemaksu koosseisus on piisavad või on nad „päritud” suurena nõukogude õigusest. Kas ja kuidas me saame hinnata karistuse pikkuse mõju üld- ja eripreventsioonile. Eeltoodud küsimused
haldusõiguserikkumiste asja arutamise alluvus ning arutavate organite pädevus. Kuigi ka juriidiliste isikute haldusvastutusele võtmisel on suurenemas kohtu tähtsus, jääb ametiisikutepoolne haldusjurisdiktsioon põhjendamatult suureks. Nii näiteks hasartmänguseadus annab ametnikele, s.h. politseiametnikele õiguse määrata rahatrahvi kuni 1 000 000 kroonini. Sellise sanktsiooniga tagatud haldusõiguserikkumist ei saa mõista tavalise deliktina. Sanktsiooni repressiivsusest tulenevalt peaks juriidiliste isikute haldusvastutuse kohaldamine üha enam kuuluma halduskohtu (halduskohtuniku) pädevusse. Ametiisikute poolt teostatv menetlus on küll operatiivsem, kuid ei taga piisavalt kohtulikule õigusemõistmisele omast põhistatust, objektiivsust, kaitseõigust. Juriidiline isik nagu ka füüsiline isik peab olema kaitstud seadusega igasuguse omavoli eest. Kehtiv vastutuse kord, mis paljuski rajaneb täitevvõimu aktidel, ei ole juriidiliste
haldusõiguserikkumiste asja arutamise alluvus ning arutavate organite pädevus. Kuigi ka juriidiliste isikute haldusvastutusele võtmisel on suurenemas kohtu tähtsus, jääb ametiisikutepoolne haldusjurisdiktsioon põhjendamatult suureks. Nii näiteks hasartmänguseadus annab ametnikele, s.h. politseiametnikele õiguse määrata rahatrahvi kuni 1 000 000 kroonini. Sellise sanktsiooniga tagatud haldusõiguserikkumist ei saa mõista tavalise deliktina. Sanktsiooni repressiivsusest tulenevalt peaks juriidiliste isikute haldusvastutuse kohaldamine üha enam kuuluma halduskohtu (halduskohtuniku) pädevusse. Ametiisikute poolt teostatv menetlus on küll operatiivsem, kuid ei taga piisavalt kohtulikule õigusemõistmisele omast põhistatust, objektiivsust, kaitseõigust. Juriidiline isik nagu ka füüsiline isik peab olema kaitstud seadusega igasuguse omavoli eest. Kehtiv vastutuse kord, mis paljuski rajaneb täitevvõimu aktidel, ei ole juriidiliste
annaabi.ee 
