jäädavad. Küüditamisega kaasnesid hävitatud inimesed, lõhutud perekonnad, rikud tervis ja sündimata lapsed. Kõik see on põhjustanud palju ja pikaajalist kahju. Peamiselt põhjustasid Siberis surma nälg, toitumishäired, kopsupõletik, tuberkoloos. On ka psühhosomaatilisi haigusi nagu näiteks unehäired, stress, sundkujutlus ja painajalikud unenäod, mis ilmnesid või ilmnevad veel praegugi paljudel represseeritutel ning nende lähedastel. Kirjutas Rahi-Tamm. Oma kodudesse ei saanud enam keegi tagasi, nagu on kirjutanud ka A.Lepp oma raamatus, et surmani igatsesid tagasijõudnud oma kodudesse, kuhu nad aga minna ei tohtinud. 1. Lisad Lisa 1. Küsimused 1. Kui vana sa olid kui sind küüditati? 2. Kellega koos sind küüditati 3. Miks teid küüditati? 4. Kus sa sel ajal elasid? 5. Juhtus see hommikul või õhtul? 6. Kuidas teid Siberisse toimetati? 7. Kaua sõit Siberisse kestis
Ääremärkusena võiks siinkohal nimetada, et uurimuste põhjal on kiirustamine see, mis oluliselt vähendab abivalmidust. Usk annab identiteedi ja kuuluvustunde, paljuski on see seotud elu mõtte ja oma koha leidmisega elus. Usuga käib kaasas lootus, mis on vaimse tervise seisukohast oluline karakteristik. Usu eesmärk on tunnetada tõde -- saada asjadest õigesti aru. Kes on tõele lähemale astunud, ei saa sellest enam lahti. Uurimuse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, mis aitas represseeritutel repressioonitraumaga toime tulla, ankeetküsitluses osalesid inimesed, kes olid poliitilistel põhjustel küüditatud, vangistatud või kodust välja aetud. Oluliseks peeti kolme usuga seotud tegevust. Need olid Jumala tingimusteta usaldamine, palvetamine ja usk õigluse võidusse. Küsimusele, kuidas usk on aidanud teid repressioonitraumaga toime tulla, vastati, et usk on ennekõike kujundanud suhet Jumalaga, mõttemaailma ja inimsuhteid
ja õigluse teemal, hiljem veendusin, et mitu ettekannet tollel konverentsil käsitlesid samu teemasid minu hinnangutega lähedases võtmes. Need momendid kuuluvad kindlasti minu teemamotivatsiooni hulka. Eestist on kodanike ja elanike rahvakodu asemel kujundatud näilise demokraatiaga näiline õigusriik. Õiguskaitsesüsteem on üks osa sellest ametnike riigist, kus ametnikel on õigus otsuseid teha millegi eest vastutamata. Huvi õigluse teema vastu on Vene-aegsetel represseeritutel loomulik elukaaslane, minul lisandusid sellele repressioonid Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteemilt. Hiljutised isiklikud kogemused kokkupuudetest Eesti õiguskaitsesüsteemiga motiveerisid mind teemat veel kord võimalikult süsteemselt käsitlema. Ettekandest kiire ülevaate saamiseks piisab esiletõstete ja slaidide lugemisest. Sissejuhatus Selle essee esimeseks motoks on väljavõte Eesti ühiskonna valvehundi Ülo Vooglaiu 80