vahel. · 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. · Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte. · Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine. · Selle teostajaks oli NKVD(KGB) · Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude liidu vahel ja siis saab Eesti vabaks võidelda. · Metsavennad ründasid vallamaju, nõukogude töötajaid, miilitsaid ja korraldasid diversiooni akte. · Nad elasid punkrites või kaugetes metsataludes. · Süüa tõi külarahvas või rööviti poode. · Kõige rohkem metsavendi oli Virumaal, Võrumaal, Pärnumaal
Lahingutegevus Eesti pinnal tõi kaasa ohtu, et NSV okupatsioon taastatakse, inimesed lahkusid kodudest. Ligi 80000 põgeniku põgenes Eestist Saksamaale/Rootsi. Eesti sai rängalt kannatada 2.ms: Narva oli hävitatud, Tallinn, Tartu ja teised linnad purustatud. Sadamad, teed, sideliinid ei töötanud. Tööstuste tootevõimekus kahanes poole võrra, samuti kahanesid kariloomade hulk ja külvipind. Rahvaarv vähenes 200000 võrra, inimesed hukkusid lahingus, sattusid represioonide ohvriteks ja põgenesid läände 11. Kuidas üritasid eestlased sõja ajal omi huvisid kaitsta? Üritasid taastada iseseisvust. 1944 asutati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 18 sept '44 nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva EV uue valitsuse, etteotsa sai Otto Tief, EV kuulutati sõjas erapooletuks, koostati tegevuskava, korraldati Riigi Teataja trükkimine, püüti orgunnida pealinna kaitset. Sõjalise jõu puudumisel tuli alla anda
taastada. Vene- Saksa sõda puhkes 22. juunil 1941. aastal. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna- Eesti, kuid alates Kesk- Eestist sakslaste pealetung takerdus. Uute jõude koondamine nõudis aega, seega vabanes Põhja- Eesti nõukogude okupatsioonist alles augusti teisel poolel, saared aga alles oktoobris. Saksa sõjavägi polnud ainus, kes 1941. aasta suvel Punaarmee vastu võitles. Nende vastu võitlesid ka metsavennad. Metsavennad olid represioonide eest metsa varjunud mehed, kes haarasid sõja puhkedes relvad ning asusid võitlusse, et maksta kätte okupatsioonivõimusele ning aidata kaasa omariikluse taastamisele. Relvastatud metsavendade võitlus on ajaloos saanud tuntuks kui Suvesõda. Grupp Valgamaa metsavendi Saksa okupatsioon Eestlased taipasid üsna pea, et algselt heatahtlik tundunud Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid tahab lihtsalt Nõukogude okupatsiooni asendada natsliku okupatsiooniga.
äärmusesse (tempo, dünaamika). Süvenes huvi rahvamuusika vastu. läbi avaliku elu tegelasena arenguid suunates või Konstrueeriti ka uusi pille: inglisarv, meelelahutuslik lavazanr koomilise ooperi, vodevilli, Grieg, Jean Sibelius, Carl Nielsen (Põhjamaad); Kontserdikavade ülesehitusse hakati esmakordselt lisama eelmiste ajajärkude ise represioonide alla langedes. pikolo- ja bassklarnet, tuuba, saksofon. kabaree ja varietee baasil). Mihhail Glinka, Modest Mussorgski, Nikolai heliteoseid. Interpreedidelt nõudi ülimalt tehnilist Kammermuusika soolipilline jätkas Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski, Sergei
annaabi.ee 
