Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa riikide võlaandjaks. Suurima pettumuse osaliseks sai aga Saksamaa, kes luges Versailles` rahulepingu tingimusi ebaõiglasteks. Ungari pidi loovutama enamiku senisest territooriumist. Kaotajaks oli ka Venemaa. Sõja tulemustega olid kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, mis jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest.1922.a
· Pariisi rahukonverents 1945.-1946. Lepingud allkirjastati 1947.a. Saksamaa Euroopa liitlastega (Itaalia,Rumeenia,Bulgaaria,Ungari,Soome), kes pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume · 1951.a. San Fransiscos rahukonverents võitjariikide ja Jaapani osalusel 1. Jaapan pidi tunnustama Korea sõltumatust 2.Jaapan pidi loobuma pretensioonidest Taivanile, Lõuna-Sahhalinile, Kuriilidele 3.Jaapan pidi maksma repratsioone Lepingut ei allkirjastanud NSV Liit, Poola ja Tsehhoslovakkia · Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega · Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel Külm sõda · Maailma jagunemine kolmeks: I (Hästi arenenud tööstusriigid : Euroopa, Lääneriigid, USA, ), II (Sotsialismimaailm: Nõukogude liit) ja III maailm (Riigid mis iseseisvusid II MS tulemusena, halva majandusega)
Poola ja Tsehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmest sakslastega asutatud piirkonnast. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka laevastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud ehk siis maksta repratsioone, mille suuruses Pariisis siiski kokku ei suudetud leppida. Kui Prantsusmaa nõudis ränki kahjutasusid, siis Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid olid leebemal seisukohal. Et Saksamaa täidaks Versailles'i lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Analoogilised rahulepingud sõlmiti Saksamaa liitlaste Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgiga. Esimene maailmsõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljonit inimest, haavata
annaabi.ee 
