kiirusega. Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse, vaba aja ja harrastuste osatähtsus ajakirjanduse temaatikas kasvab ja see omakorda avaldab mõju keelekasutusele. Kirjutajad ei oska alati eristada tõsisemate teemade käsitlemiseks sobivat stiili kergema meelelahutuse stiilist, neile on see kõik üks ajakirjanduskeel. Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma reportaazides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused, artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb (OK 2004 nr 2: 11-12). Võib järeldada, et ajakirjanduskeel kahjustab noori inimesi, kes alles õpivad. Piirid on nii
inimeste kohta kes saavad infot spordi kohta ainult massimeedia vahendusel. 18 Tänapäeva noorte sotsialiseerumisel omab aga massimeedia väga suurt môju. On pôhjust uskuda, et just meedia loob noortele spordiiidoleid, mis teatud eelteadmiste olemasolul spordi kohta omab kindlasti postiivset môju spordihuvi väljakujunemisel. samuti tuleb märkida, et spordiala, mida sagedamini reportaazides käsitletakse avaldab môju inimeste ja nende läbi ja spordiklubide sotsialiseerumisele ühiskonnas. Sugu. Perekonnasisene interaktsioon möjutab erinevalt ka spordiharrastuse väljakujunemist soolisest aspektist vaadatuna. Sarnaselt sotsiaalsete klasside vahelistele eelistustele spordiala valikul toimib spordiharrastuse valikul ka sooline kuuluvus. Meestele omane sotsialiseerumise protsess möjutab positiivset spordiharrastust enam kui naistel
seonduvat ning vahendatakse taustandmeid. Seda iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistustele. Stiililt on reportaaz asjalik, selles kasutatakse publitsistlikku keelt, mõnikord ka kujundlikkust. Reportaazi kirjutamata seaduseks on autori kohalolu: ta peab olema sündmuse (spordivõistluse, näituse avamise, paraadi vm) pealtnägija või selles osaleja. Vaid nii on tagatud reportaazi vahetu laad ja usalduslikkus. Reportaazides hinnatakse nende täpsust, vahetust ja emotsionaalsust. 1990. aastate üks tuntumaid reportaazide autoreid on ajakirjanik Madis Jürgen. rezissöör teatri või filmi lavastaja. reziistsenaarium kirjandusliku stsenaariumi esitus filmikeeles: tekst esitatakse kaadritena, kirjeldatakse objekte (tegevuskohti), plaane (üld-, kesk-, suurplaan), kaadrite sisu, heli, muusikat. retoorika kõnekunsti teooria; kõneõpetus. Esimene kõnekunsti õpik pärineb 5. sajandist e.Kr
annaabi.ee 
