Aivar Siska 22.02.2012 Eduard Bornhöhe 150 Lavale astub ,,maailmakuulus luuletaja ja kirjanik" Salomon Vesipruul Eduard Bornhöhe teosest ,,Kuulsuse narrid". Ta ronib puu otsa, et uut maailmakuulsat luuletust kirjutada. Peagi liitub temaga Jaan Tatikas suur ,,leiutaja" kes asub leiutama. Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad. Näitemäng lõppeb, publik plaksutab. Näitlejad lahkuvad. Rahva seast tõuseb püsti mustas kuues mees, seab oma sammu lava poole, kus ted...
H ÕIGEKIRJUTUS h sõna algul h sõna keskel h sõna lõpus hajameelne psüühika psühholoogia almanahh harrastama mehhaanika mehhanism kasahh halastamatu sahhariin krahh herilane arahhis tsehh hubane stiihiline tsehh hulgus papaaha epohh hurtsik mahorka sahh hütt abstraheerima Aga: Kaashäälikuühendis: Aga hüüdsõnades: ulguma tsehlanna aitäh ulgumeri korjas pohli ...
MEEDIA zanrid UUDIS · juttu on millestki ebatavalisest ja · mis juhtus? 1.) juhtlõik >> tähtsaim, esitab ootamatust · kellega juhtus? olulusima kõva uudis · see mõjutab lugejaid kas otseselt · millal juhtus? (kes? mis? millal? kus?) pehme uudis või kaudselt · kus juhtus? 2.) teema arendus >> sündmus eriuudis · on tegemist tuntud isikuga · kuidas juhus? 3.) lisa >> toimunu taust (mis · toimuv on lugejaile lähedal ja ka · miks juhtus? juhtus enne sündmust, kes on päevakajane kirj...
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
nimekirja. Ehk soovite need isegi oma faksimasinas või e-posti süsteemis grupeerida (geograafiliselt, sisu järgi jne), nii et saate elektroonilise pressiteate saata kogu grupile ja samal ajal alustada helistamist. Olemuslugusid peab suunama veidi kitsamalt. Pressiagentuurid ja raadiojaamad näiteks ei pruugi portreeloo vastu huvi tunda. Niisiis peate valima turu, millele teie arvates lugu huvi pakub. Kui tegemist on vaid ühe väljaandega, olgu siis nii. Parem on avaldada üks täielik reportaa ühes väljaandes, mis vastab ka tarbijakaitse eesmärkidele, kui avaldada palju nupukesi suvalistes väljaannetes. Kui hindate, millisele meediale oma teade saata, vaadake, milliste osadega publik võiks suhestuda. Mis sorti lugusid te ise loete? Kõige sagedamini huvitab publikut keegi, kellega neil on midagi ühist. Meile meeldib lugeda omavanustest, samade huvide ja taustaga inimestest. Need on müügi alustamiseks parimad punktid. Kuskohast on teie loo peategelane pärit
Põhilised vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, meediakanalid. esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. ja mõtetega; kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel ja arvamuslugu, intervjuu, reportaa, kuulutus. tekstile reageerimisel; Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated. Tekstiloome Tekstiloome põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja Kirja kirjutamine ja vormistamine, olukohaselt oma arvamust ja seisukohta keelevahendite valik.