Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR repolariseerub Läbiväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, käitub „kõik või mitte midagi“ põhimõttel Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv AP laine, levib 100m/s Kui AP on jõudnud aksonit pidi NR lõppu siis vabaneb neurotransmitter → 2. NR AP NR sees signaal elektriline, NR vahel keemiline. Neurotransmitter (NTR) sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas → sekreteeritakse sünaptilisse pilusse NTR seostub spetsiifilise retseptoriga postsünaptilises NRM'is
levivad mööda aksoneid: · Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+-ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine: · Puhkepotentsiaal muutub lühiajaliselt positiivseks (20 40 mV), mille järel rakk repolariseerub AKTSIOONIPOTENTSIAALI TEKE · Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na+- ja K+- ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega: · Esmalt avanevad Na+-ioonkanalid, mille tulemusel toimub Na+-ioonide laviinitaoline sissevool närvirakku allapoole kontsentratsiooni gradienti kuni saavutatakse Na+-ioonide tasakaalupotentsiaal +30 mV: · Närvirakk depolariseerub (raku sisemembraanil tekib positiivne, välismembraanil aga negatiivne laeng)
Ioonide kontsentratsioonide gradienti hoitakse ioonide aktiivtraspordi abil (Na+-K+ pump). Aktsioonipotentsiaal tekib närviraku ärritamise tulemusel Na + ja K+ ioonkanalite transientse avamise ja sulgumisega. Närviraku ärritamine kutsub esile membraani ioonide läbilaskvuse muutuse, mille tulemusel tekib Na+ ioonide laviinitaoline sissevool rakkudesse, millega kaasneb depolarisatsioon puhkepotentsiaali vähenemine (muutub ajutiselt positiivseks, mille tagajärjel rakk repolariseerub). Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küündib kindla ulatuseni -45 mV kuni -55mV-ni. Seda kutsutakse läviväärtuseks. Läviväärtuse ületanud signaal kutsub alati esile aktsioonipotentsiaali, mis levib ainult ühes suunas kuna tagasisuunas liikumine on takistatud refraktaaruse poolt. 4
Avanevad pingest sõltuvad K+ kanalid ning suureneb hüperpolariseeriv K+ väljavool. Samal ajal L-tüüpi Ca+2 kanalid muutuvad inaktiivseks ja sulguvad. See vähendab Ca +2 sissevoolu ja seeläbi ka depolarisatsiooni. Seega sammuandja rakude repolarisatsiooni faas oleneb kaltsium kanalite inaktivatsioonist ja pingest sõltuvate kaalium kanalite avanemisest. Kui raku membraanipotentsiaal muutub negatiivseks ehk repolariseerub kuni -60mV algab kogu tsükkel uuesti. 1.1.2.Mehhanismid töömüokardis Aktsioonipotentsiaali konfiguratsioon on südame eripiirkondades erinev näiteks südameliharakkudes, mis kuuluvad kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri, tekib aktsioonipotentsiaal erutuse ülekande teel. Voolulingud levivad juhtekimbu erutatud aladelt mitteerutatud aladele ning põhjustavad seal membraanipotentsiaali languse. Kui
Kõikidele kanalitele antakse käsklus samal ajal, kuid nad avanevad eri kiirusega. Kiiremini avanevad Na+ ioonkanalid - Na+ ioonid voolavad rakku sisse laviinitaoliselt. Sellega kaasneb närviraku depolarisatsioon e. raku sisemembraanil tekib pos, välismembraanil neg. laeng. Kui närviraku depolarisatsioon saavutatakse, sulguvad Na + kanalid ja avanevad K+ kanalid ja K+ ioonide väljavool rakust kuni saavutatakse K+ ioonide tasakaalupotensiaal. Ehk närvirakk repolariseerub. AP faasid on: * depolarisatsioonifaas – esialgne väga kiire pot. muutus, rakumembraan depolariseerub Na + ioonide sissevoolu tõttu. * repolarisatsioonifaas – K+ ioonid voolavad rakust välja, taastatakse puhkepotensiaal. Repolarisatsioonifaasil eristatakse omakorda hüperpolariseerivat (veel rohkem neg) ja depolariseerivat järelpotensiaali (tagab Na/K-pump), millele järgneb pot. jõudmine puhkeoleku tasemele. Rakumembraan on taas polariseeritud ja valmis uusi AP genereerima.
Faasilised adapteeruvad kiiresti. Kui stiimul jõuab stabiilse väärtuseni, retseptorid signaali enam ei saada. Nt regio olfactiora retseptorid. kontsentreerumine uuele, organism ignoreerib infot, mis on juba hinnatud ja leitud mitte ohustamas homeoöstaasi või heaolu. Mis juhtub adaptsiooni ajal? Olenevalt retseptori tüübist on erinevaid variante. Mõnel juhul K+ kanalid retseptrori membraanis avanevad ning seeläbi membraan repolariseerub. Mõnel teisel juhul lisastruktuurid vähendavad stiimuli intensiivsust. Näiteks kõrvas lihased kontraheeruvad ja vähendavad väikeste luude vibratsiooni vastuseks valjudele helidele. Ainuke viis uut signaali luua, on muuta ärritaja intensiivsust. Adaptsioon võimaldab ka kanda riideid- nahal olevad retseptorid adapteeruvad riietele, ka silmad adapteeruvad valgusele üsna kiiresti.