täitma kõik bändi rütmikitarrile pandud ülesanded. Elvis lauljana Võttes kokku Elvis Presley teeneid Rock'n'rollis, selgub, et tema tegelik väärtus ja populaarsus pole kooskõlas. Lauljana ei kujutanud ta endast midagi erakordset, loominguline anne puudus tal üldse, vähemalt osa tema nime kandvaid laule kujutas endast Presley mänedzeri poolt heliloojatele pealesunnitud kaasautorlust. Ei avanud ta ka uusi perspektiive huvitava repertuaarivaliku või ansamblisaate värskuse ja omapära kaudu. Järele jääb tütarlapsi erutanud show ja puusahööritamine, mis tõi talle pisut irooniamaigulise hüüdnime Elvis the Pelvis (vaagen). Küll aga peab ütlema, et tema esiletulek sattus lausa ideaalsele hetkele: välimuselt täiesti igapäevase ja ebaromantilise Bill Haley kõrval mõjus Presley nagu elektrilöök, ja igatahes oli ta ka Haley'ist parem laulja. Publik oli oodanud just nimelt niisugust lemmikut ja nüüd oli see ootus täitunud
tuua, kestis kuni Presley surmani 1977 aasta aprillis. Võttes kokku Elvis Presley teened Rock `n' rollis , selgub , et tema tegelik väärtus ja populaarsus pole kooskõlas.Lauljana ei kujutanud ta endas midagi erakordset,loominguline anna puudus tal üldse , vähemalt osa tema nime kandvatest lauludest kujutas endast Presley mänedzeri poolt heliloojatele pealepressitud kaasautorlust.Ei avanud ta ka mingeid uusi perspektiive huvitava repertuaarivaliku või ansamblisaate värskuse ja omapära kaudu.(V Ojakäär Pop muusikast lk56) Milles aga sõltub Elvise erakordne tähtsus Rock `n' rolli arengus on rock muusika tõeline toomine valge publiku juurde.Ta oli täpselt see , mida vajas tollal valge publik ja artistid Rock `n' rolli avastamiseks ja tunnetamiseks.Presley ja tema musta ja valge muusika segamine inspireeris ja avas ukse paljudele, hiljem väga tähtsaks kujunenud Rock `n' rolli artistidele.
Melville oma valge vaala looga üritas korda saata, kuid mida Elvis Presley sattus olema. Või pigem, milleks ta ennast muutis. Või milleks ta nõustus saama. Valter Ojakäär raamatus «Popmuusikast», 1983: «Võttes kokku Elvis Presley teeneid rock'n'roll'is, selgub, et tema tegelik väärtus ja populaarsus pole kooskõlas. Lauljana ei kujutanud ta endast midagi erakordset, loominguline anne puudus tal üldse /.../ Ei avanud ta ka uusi perspektiive huvitava repertuaarivaliku või ansamblisaate värskuse ja omapära kaudu. Järele jääb tütarlapsi erutanud show ja puusahööritamine, mis tõi talle pisut irooniamaigulise hüüdnime Elvis the Pelvis.» Kantrilaulja Bob Luman 19-aastase Elvis Presley kontserdist Texases: «See tüüp tuli välja punastes pükstes, rohelise ürbi ja roosa särgiga. Tal oli mõnitav irve näol ja ma vannun, et ta seisis mikrofoni ees vähemalt viis minutit, enne kui ennast liigutas. Siis lõi kitarril ühe akordi ja
võrdselt hästi nii svingi kui meeleolumuusikat (Mutsu 1991: 70). Raadios toimusid regulaarsed tantsumuusika 153 ülekanded, mis juhul, kui mängis Kuldne 7, Priit Veebeli orkester, Red Hot Ramblers või Merry Pipers, olid selgelt džässi orientat- siooniga. Sageli kanti üle ka tolle aja populaarseimat John Pori orkestrit, kuid tema eesmärk – meeldida võimalikult suurele publikuhulgale – tingis ka vastava repertuaarivaliku. Noorte hulgas oli džäss tohutult populaarseks muutunud – seda võiks isegi džässibuumiks nimetada. Nagu meenutavad tol ajal ise noored olnud Ea Jansen 154 ja Kuno Laren, 155 kirjutati džässilugude sõnu plaatidelt maha kuulmise järgi, foneetiliselt, sageli mõistmata, millest jutt käib, sest keeleoskus oli vilets. Neid lauldi kõikjal kaasa. Ka Valter Ojakäär meenutab, et kirjutas tol ajal raadiost üles terve kaustikutäie laulude sõnu (Ojakäär 2003: 172). Suur osa oli
annaabi.ee 
