Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6
Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. Peamine riikliku ebastabiilsuse tegur 1920. aastate algul oli kommunismioht. See ei tulenenud mitte kommunistliku ideoloogia ja liikumise mõjukusest Eestis, vaid asjaolust, et väheste kohalike kommunistide seljataga seisis Nõukogude Liit koos Kominterniga, kes finantseeris heldelt oma järgijaid välismaal. Kommunistide sihiks oli relvastatud mässu abil haarata riigivõim ning kohe seejärel pöörduda abipalvega Nõukogude Liidu poole. Abipalvele pidanuks järgnema
Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur. 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele: 6- klassiline kohustuslik haridus. Uuemad emakeelsed õpikud. 1919. aastal taasavati Tartu Ülikool, mis pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased. 4. Hoogustus rahvusteaduste areng. 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur. 6. Arenes isetegevus. 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt.
annaabi.ee 
