poliitikat otseste korralduste abil, ajuti isegi autokraatlikult, hiljem üha enam soovituste teel valitsusele. Okupatsiooni esimestel kuudel demobiliseeriti Jaapani mitmemiljonilised relvajõud ning saadeti laiali kõik militaristlikud ja marurahvuslikud organisatsioonid. Nende organisatsioonide peamised tegelased ja võimsamate tööstusettevõtete juhid kõrvaldati ühiskondlikust tegevusest ning saadeti erru. Endistest kolooniatest ja okupeeritud Kagu Aasia maadest repatrieeriti miljoneid jaapanlasi. Esimese sõjajärgse parlamendi kinnitatud uus põhiseadus jõustus 1947. aastal. Juba varem oli keiser Hirohito loobunud oma jumalikkuse põhimõttest. Nüüd taandati ta kui riigi ja rahva ühtsuse sümbol üksnes tseremoniaalsesse seisundisse. Seadusandlikku võimu hakkas kandma rahva poolt valitav kahekojaline parlament, kes nimetab ametisse ka peaministri. Seega muutus Jaapan parlamentaarseks demokraatiaks. Ühteaegu loodi täidesaatvast võimust
Depressioonist tugevalt mõjutatud; Teises ilmasõjas kapituleerub 1940. aastal Saksamaale, kuninglik perekond ja valitsus lahkusid Suurbritanniasse; 1942. aastal alistus Indoneesias Jaapanile; vabastati 1944-1945; pärast sõda annekteeris osa Saksamaa territooriumi (tagastas 1963), deporteeris sakslasi; sai Marshalli plaanist abi; 1952-53 lahkusid hollandlased Indoneesiast, mis oli iseseisvunud, 1962. Uus-Guinealt, seejuures „repatrieeriti“ Hollandisse ka nn. indod, st. segaverelised hollandi-indoneesia päritolu inimesed; 1975. aastal iseseisvus Hollandist Suriname; liberaliseerus ühiskondlikult, heaoluriigi kujunemine; osales aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides; sotsialistide ja kristlike demokraatide-liberaalide valitsused vaheldusid; ülerahvastatus, merelt maa juurdevõtmine; 37. Prantsusmaa XX sajandil Prantsusmaa oli sisepol. ebastabiilne 20. sajandil, valitsused vahetusid pidevalt, 1920
repatrieerimise teostamiseks. NSVL-i ja lääneriikide vaheliste "mõjupiirkondade" kindlaksmääramine. Halle kokkulepped- 22.05.1945 Ajalehtedes selgus välja, et inimesed on selle vastu, et neid saadetakse tagasi põrgulikku Nõukogude Liitu tagasi. Alguses öeldi, et kõik inimesed viiakse Nõukogude Liitu, kuid tänu protestile inimesi ei sunnitud minna tagasi Nõukogude Liitu. Osades piirkondades inimestel valik puudus, pidid tagasi tulema. 1953. aastaks repatrieeriti Eesti NSV-sse 20671 inimest: Mehi-14523 Naisi- 6148 Tsiviilisikuid- 11170 Sõjavange-9451 (Võib välja arvestada) Pagulaskonna tegevuse põhisuunad: Suurem osa täisealistest põgenikest pidi hakkama leiba teenima füüsilise tööga. Nii oli USA-s esialgu valdaval kohal vabriku- ja käsitöö, naiste puhul ka majateenija amet; Kanadas põllu- ja metsatöö; Rootsis meeste puhul metsa- või põllutöö; Belgias mindi tööle kaevandustesse ja Austraalias kanafarmidesse.
annaabi.ee 
