aastal Müncheni kokkuleppe. Selle alusel sai Saksmaa loa okupeerida Sudeedimaa ning püüti takistada kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 1939. aastal vallutasid sakslased aga terve Tsehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas, Suurbritannia ja Prantsusmaa ei teinud selles olukorras aga midagi. Teisest küljest vaadates olid aga Hitlerile tehtud järeleandmised õigustatud ning asjakohased. Saksamaa majandus oli tänu sõjale ja sealt tulenevatele kulutustele ning suurtele reparatsioonidele niivõrd täbaras seisus, et oleks mõeldamatu olnud taaskord majandus sõjavarustuse tootmisele ümber orienteerida. Lisaks sõltusid ka teised riigid Saksamaa majandusest, kuna Saksamaa oli suurriik ning suhteliselt Euroopa südames ja mõjutas paljude teiste riikide käekäiku. Lisaks olid Hitlerile tehtud järeleandmised õigustatud, kuna Saksamaa püüdis ka ise ajada rahumeelsemat poliitikat ning ka teised riigid ei olnud tegelikult sõjategevusest huvitatud.
Sellega saavutasid nad esialgu majanudse elavnemise. 8. NIMETA I MS JÄREL TEKKINUD UUSI RIIKE, MILLISED INMPEERIUMID LAKKASID OLEMAST? Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: SM, VM, Türgi, A-U. Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia. 9. ISELOOMUSTA PR, ING, SM JA USA MAJANDUSE OLUKORDA PÄRAST I MS LÕPPU JA SURE DEPRESSIOONI AJAL. PR Peale I MS olid suured kaotused, aga taastus ruttu tänu Elsass-Lotringile ja SM reparatsioonidele. ING Aeglane areng. Oli juhtpositsiooni majanduses kaotanud juba enne I MS. SM kaubanduspartnerina oli nõrgestatud. Kriis avaldas vähem mõju, sest ING oli palju temast sõltuvaid riike. SM Katastroofiline olukord reparatsioonide pärast. 1923 hüperinflatsioon. 1924 Dawesi plaan USA abi ja laenud SM-le. Majanduse elavnemine oli seotud sõjaks valmistumisega. USA Juhtriik majanduses ja kogu maailmas, EUR oli võlgu. 1920 parim ajastu, majandusbuum.
leides.Programm koostati USA toonase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. · Plaan nägi ette odavaid USA laene kõikidele Euroopa riikidele, kes neid vajavad · Abi pakuti ka Ida-Euroopale, isegi NSV Liidule, ehkki eeldati, et nõukogulased keelduvad · Stalin hakkas seda võimalust tõsiselt kaaluma kui alternatiivi Saksa reparatsioonidele. Nõukogude luure sai aga teada, et Marshalli plan on vahend Lääne-Euroopa kaitseks Nõukogude ohu eest. Pärast seda Moskva keeldus ja sundis loobuma ka Ida-Euroopa riigid. Tsehhoslovakkia oli teoreetiliselt vaba ise otsust langetama, aga eelistas säilitada head suhted Moskvaga ja saatis esindajad sinna konsulteerima. Tsehhoslovakkia välisminister märkis hiljem: ,,Läksin Moskvasse suveräänse riigi välisministrina, aga tulin tagasi Nõukogude