Kas teine maailmasõda oli paratamatu? 20. sajandil raputasid Euroopat ja maailma kaks väikese vahepausiga maailmasõda, mis nõudsid miljoneid ning miljoneid inimelusid. Nii sõdurite kui ka tsiviilisikute elud. Mina arvan, et teine maailmasõda oli esimese jätk ning paratamatu. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaad majanduslike reparatsioonidega ja sõjaväeliste piiran-gutega. Võitjariigid ei mõistnud seda, et sellisel viisil Saksamaa häbistamine tekitab kaotajates ängi ja kättemaksuiha, mis tuli ilmsiks II maailmasõja puhkemisega. Kuna sõjaga ei suudetud omavahelisi pingeid maandada, oli see üsna loogiliseks proloogiks uuele sõjale II maailmasõjale. Kui võitjariigid oleksid Saksamaa alistanud vähe õilsamalt ning jätnud neile nende väärikuse, ei oleks tekkinud saklastes meeletu kättemaksuiha.
· Nõrgenes Saksamaa PT 2 Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Majanduslik õitseng. Sõjas osalenud riikidest suutis kõige kiiremini taastuda Prantsusmaa, sest nemad said reparatsioone Saksamaalt ning võtsid üle Elsass-Lotringi ala.USA-le tõi aga maailmasõjas osalemine kasu, sest nemad andsid laene ning tootsid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa põhiprobleemiks oli aga iflatsioon, mis kestis 1924 aastani - olukord hakkas taastuma, kui Prantsusmaa tegi järelandmisis reparatsioonidega ning Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus tähtsaks tarbekaupade tootmis ning tänu konveierite kasutusele võtuga muutus tootmine kiiremaks. Kodanikud lootsid kõik osta endale korteri, külmkapi ning auto(Ford T) ja sellega kaasnes suur rahade laenamine. Suur ülemaailme majanduskriis e. Suur depressioon (1929-1933) 1929. oktoobris New Yorkis algas majanduse järsk langus, selleks oli mitmeid põhjuseid: 1. Kaupade ületootmine(toodeti rohkem, kui osta jaksati)
Keynes oli A. Marshalli hiilgav lemmikõpilane ning ta kitsam eriala oli rahandus. Ta võttis omaks kehtiva ühiskonna olemuse ja korra, vaatamata kriitilisele suhtumisele sellesse. Keynes mõistis majandusprobleemide tähtsust ja pidas nende lahendamist poliitiliste probleemide lahendamise aluseks. Esimese maailmasõja päevil töötas ta rahandusministeeriumis ja viibis 1919. a. Versailles' rahukonverentsil ministeeriumi finantseksperdina. Ta ei nõustunud Saksamaale pandud suurte reparatsioonidega, mis ignoreerisid majanduslikku reaalsust. Keynes ennustas rahalepingujärgse süsteemi kokkuvarisemist ja neid majanduslikke segadusi, mis sellele järgnevad. Keynes pöördus tagasi Cambridge'i ja jätkas seal õppetööd. Peale selle tegutses ta ka praktikuna: juhtis kindlustusfirmasid, osales aktiivselt liberaalse partei tegevuses, kirjutas artikleid, toetas kunsti, muusikat ja balletti. Keynes suri 1946. aastal (Krinal, 1998: 293-294) 3.2 J. Keynesi majandusteooria
ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond) isiksuse omadused, vaimsed võimed, alkoholism, skisofreenia, maniakaalne depressiivsus, homoseksuaalsus (?). Kaksikute meetod uurida ühemunakaksikuid erinevates keskkonna tingimustes. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid (teatud tunnuste uuendamine). Transgeensed taimed – suurendada kahjuritele
Stockholmi. 1944 märtsis, pärast Kurski lahingut ja Punaarmee suuremaid saavutusi, sõitis Moskvasse Juhan-Kusti Paasikivi, kes oli alla kirjutanud ka Talvesõja lõpulepingut. Tema ülesandeks oli sondeerida rahulepingu tingimusi, mida Moskva Soomele esitaks. Selgus, et Moskva tingimused pole vastuvõetavad. Nõuti Talvesõja järgse piiri taastamist. Soome pidi katkestama suhted Sm-ga, väljuma sõjast, maksma NL-le 60 milj dollarit reparatsioonidega. Tingimused olid vastuvõetamatud, tuleb sõda jätkata. 1944 juuni alguseks koondati Karjala kannasele tohutult massiivne Punaarmee ülekaal, kõige masendavam oli ülekaal sõjatehnika osas. 9.juunil andis Punaarmee Karjala kannasel otsustava löögi. Soomlaste kaitsepos-st murti läbi, mitmed soomlaste katsed kindlustada end ajutistel kaitsejoontel ebaõnnestusid, 20.juunil langes punaarmee kätte Viiburi. Pärast Viiburi langemist hakkasid soomlased avaldama Karjala kannasel Punaarmeele
annaabi.ee 
