Genoomi segmentidel puudub omavaheline homoloogia v.a segmentide otstes (sarnaselt reoviirustele). BCV kaks segmenti kodeerivad igaüks ühte valku (on monotsistroonsed) - vastavalt 67 ja 52 kDa valke: väiksem nendest kujutab endast kattevalku; suurem on tõenäoliselt viiruse RdRp. Krüptoviiruste replikatsioonitsükkel on arvatavasti väga sarnane teiste dsRNA genoomsete viiruste replikatsioonitsüklile. 3. SUGUKOND REOVIRIDAE Esimesed reoviirused (nimetus tuleneb sõnadest respiratory enteric, orphan viruses) eraldati 1959 aastal. Praeguseks kuulub sugukonda Reoviridae üheksa perekonda viiruseid, mis nakatavad: loomi: perekonnad Orthoreovirus, Rotavirus, Orbivirus, Coltivirus; linde: perekonnad Orthoreovirus, Rotavirus, Orbivirus; kalu ja molluskeid: perekond Aquareovirus; putukaid: perekond Cypovirus
haavale, kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Inimene võib marutõppe nakatuda marutaudi põdeva looma hammustuse tagajärjel. Ravita põhjustab marutõbi alati surmaga lõppevat ajupõletikku. SIIRUTAJATEGA LEVIVAD HAIGUSED LOOMADEL · Mäletsejaliste (lammaste) katarraalne palavik Orbivirus Reoviridae suguk. RNA viirus Vastuvõtlikud liigid: lammas, veis Leviala: Aafrika, Lõuna- Aasia, Kaug-Ida, Lähis-Ida, Lõuna Euroopa, Ameerikad (Austraalia) Siirutajad: habesääsed (Culicoides imicola, C. variipennis jmt. liigid) · Hobuste aafrika katk Orbivirus Reoviridae suguk. RNA viirus Vastuvõtlikud liigid: hobuslased, (sebra- kliiniliste tunnusteta), koerad Leviala: Aafrika, Kesk-Aasia, Lähis-Ida, Lõuna-Aasia, LõunaEuroopa
Dugbe virus G: Phlebovirus RVF (rift valley fever virus) UUK (uunukniemi virus) G: Tospovirus TSWV (spotted wilt virus) G: Tenuivirus Ph. Arenaviridae LCMV Kollatõve viirus delta Kaheahelalise RNA genoomiga viirused Ph: Reoviridae G: Orthoreovirus G: Rotavirus G: Orbivirus G: Aquareovirus G: Fijivirus Jt
annaabi.ee 
