majanduslikud ja tehnilised tingimused; 5.2. ning täiendada probleemtoodete kogumisvõrgutikku. 6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED 6.1. lõpetada spetsiifiliste haiglajäätmete prügilasse ladestamine; 6.2. rajada üle-eestiline tervishoiul tekkivate jäätmete käitlusvõrgustik. 7. REOVEESETE 7.1. võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50% reoveesettest; 7.2. süvapuhastada reovett; 7.3. kui reoveesettes ei ole kahjulikke aineid, võib seda kasutada kompostis. 8. FEKAALID 8.1. mitte ladustada fekaale prügilatesse; 8.2. kasutada kompostis, lisades juurde haljastus- ja olmejäätmeid. 4 9. LOOMSED JÄÄTMED 9.1. ei tohi ladestada tava prügilatesse, (sest nende jäätmete tagajärjel tekivad
Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: olmejäätmeis 180; suurjäätmeis 255; kaubandusjäätmeis 270; tööstusjäätmeis 195; sega- ehitusprahis 75; kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata. Jäätmekäitluse tulevik: Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja: vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises; vähem kasutada ohtlikke aineid ning ohtlikud jäätmed koguda eraldi; jäätmed sortida ning jäätmematerjal ära kasutada;
Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: · olmejäätmeis 180; · suurjäätmeis 255; · kaubandusjäätmeis 270; · tööstusjäätmeis 195; · sega- ehitusprahis 75; · kääritatud reoveesettes 300. Kui võrrelda prügi ja turba kütteomadusi, siis prügi on parim: kütteväärus on võrreldav ja loodusvara ei raisata. 12 Jäätmekäitluse tulevik: Jäätmekäitluse põhieesmärgis on kaitsta keskkonda ja säästa loodusvarasid. Nende eesmärkideni jõudmiseks on vaja: · vähendada jäätmeteket nii tootmises kui ka tarbimises;
Ravimijäägid loetakse ohtlikuks jäätmeks ja sellest johtuvalt tuleb nende käitlemisel kohaldada muid meetmeid kui lihtsalt prügilasse ladestamine. Ravimijääkidele järgnevalt keskendumegi. 1.2 Ravimite ohtlikkus keskkonnale Keskkonna saastumine ravimitega on muutunud oluliseks uurimisvaldkonnaks. Organismi läbinuna, väljuvad ravimite toimeained kas muundumata kujul või metaboliitidena (edaspidi kokkuvõtvalt lihtsalt toimeaine) keskkonda. Seda leidub sõnnikus ja reovees, reoveesettes ja pinnavees, kompostväetises ja väetatud mullas. Ravimid võivad keskkonnale kahjulikeks osutuda, kuna nad on loodud eesmärgiga mõjutada bioloogilisi objekte. Neil on sageli biostruktuuridega sarnased füüsikalis- keemilised omadused nagu lipofiilsus, mis võimaldab läbida biomembraane ja stabiilsus, mis hoiab ära nende inaktiivseks muutumise enne raviefekti saabumist. Nii on ravimitel olemas vajalikud omadused, et akumuleeruda organismides ja kutsuda
annaabi.ee 
