Adavere. Nitraaditundlikel aladel kehtestatakse väga ranged keskkonnakaitselised meetmed. Kõik EV liikmed peavad liituma GAP (good agricultural practice) hea põllumajandustavaga see on soovitusliku iseloomuga, kuid tundlikud alad on parimad põlumaad. Olemasolevaid veevarusid vähendab reostumine. Tähtsamad vee reostajad: olmeveed, tööstusreoveed, väetisained, taimekaitsevahendid, naftaproduktid, tõvestavad bakterid. Eesti veed on reostustundlikud. Selleks, et tagada veeressursside puhtus peab olema kõigil tasemel reoveepuhastus. Hästikorraldatud põllumaj. tootmine, et säästa väetisaineid ning mitte reostada keskkonda. Eestis on piisavalt magevee varusid, kuid neid ohustab inimtegevusest põhj. reostumine. Veevarud on jaot. ebaühtlaselt killustatud väikeste objektide vahel. Aastas joob Tallinn ära 3 ülemiste järve. Eesti siseveekogude iseärasused: Reostustundlikkus Killustatus
· Rauatoitelised ehk siderotroogsed (0,2%) · Räätsma järv Kurtna mõhnastikus Eesti järvede paiknemine Lõuna-Eestis on kõige rohkem. Kurtna mõhnastikus on palju koos. Maa tõusust tekkinud. Põhja-Kõrvemaa. Limnoloogiline rajoneerimine 1. Kagu-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond - palju järvi. Järvede nõrk läbivool, väike valgala. Rohkel kaitset vajavad ja häid puhkejärvi. Järved on väga reostustundlikud, madala mineralisatsiooniga. Väikese kalamajandusliku väärtusega 2. Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond glatsiokarstilised ja akumulatiivsed jäärved. Domineerivad düseutroofsed järved. Järvede läbivool on nõrk, pinnakate on toitesooladevaene. Järved on suure reostustundlikkusega. Rohkesti haruldasi, kaitset vajavaid ja häid puhkejärvi. Väikese kalamajandusliku väärtusega 3
urbaniseerunud piirkonna olemasolu piirkonnas ja Läänemere veerohkeima jõe Neeva - suubumine. Eesti veevarud kujunevad valdavalt sademete arvel. Sademete keskmisest aastasummast 667 mm, moodustab äravool 260 mm ehk 39%. Eestis on üle 1000 ühehektarilise pindalaga järve, kogupindalalaga 2130 km². Üle 90% järvede kogupindalalast hõlmavad Peipsi-Pihkva järve Eesti-osa, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Eesti jõed on valdavalt lühikesed ja veevaesed ning seetõttu reostustundlikud. Enamik Eesti jõgedest ja järvedest on heas või rahuldavas seisundis. Põllumajandustootmise vähenemise tõttu on taimetoitainete ärakanne Läänemerre kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikel aladel. Vooluveekogude või nende osade halva
annaabi.ee 
