· jätkub põhjavee reostamine ohtlike ainete lohaka hoidmise, pinnasesse juhitava reovee ebapiisava puhastamise ja keskkonnanõuetele mittevastava silo- ja sünnikukäitluse tõttu; · allikate ja karstialade kaitse on korraldamata Põhjavee seire Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Põhjaveeseire riiklik tugivõrk Riikliku põhjaveeseire ülesanne on süstemaatiliselt jälgida Eesti looduslikes või looduslähedastes paikneva põhjavee seisundit ning samal ajal uurida põhjaveeressursse riigi kõige pigelisema tehnogeense koormuse ja keeruliste hüdrogeoloogiliste tingimustega piirkondades
endiselt põhjavett. Pikaajalise reostusega aladel (endised sõjaväeobjektid, asfaltbetoontehased, kütuseterminaalid) on hooletuse, pahatahtlikkuse või avariide tagajärjel maapinnale või pinnasesse sattunud ohtlikud ained reeglina jõudnud põhjavette. Reostuskollete vahetus läheduses koguneb põhjavett avavate kaevude veepinnale vaba naftasaaduste kiht. Selliste reostuskollete lokaliseerimiseks on esmane tegevus vaba õlikihi kogumine põhjavee pinnalt. Nii on reostuskoldeid lokaliseeritud näiteks: · Tapa lennuväljal, kus toimus põhjavee veetaseme alandamine ning lennukikütuse kogumine veekihi pealt pumpamisväljakute abil; · Ämari lennuvälja kütusehoidlas, kus pärast mahutite puhastamist ja likvideerimist ala kraavitati. Kraavidesse kogunev reostunud vesi juhiti õlipüüdjasse enne alalt väljumist läbi õlipüüdja. Klassikaliselt tuleb kaevudesse ja puuraukudesse koguneva vaba naftasaaduse
teadusprogrammile. 2.3.1 Riikliku seire alamprogrammid Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal on võimalik planeerida põhjavee säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks. Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Alamprogrammi kuulusid 2007. aastal järgmised projektid: · põhjavee tugivõrgu seire; · nitraaditundliku ala põhjavee seire Pandivere ja Põltsamaa-Adavere piirkonnas; · põhjavee pestitsiidiuuring; · mikro- ja makroelementide uuring; · jääkreostusobjektide põhjaveereostuse järelseire. 2.3.2 Rahvusvaheline koostöö
neid on palju ja nad on peamiselt korrastamata (teada on mõnikümmend aastat vana ulatuslik õlireostus Riisiperes). 14 Foto 2 HolstreNõmme asfaltbetoonitehas, aastal 2003 Raudteesõlmedes, kuhu veeti kütusetsisterne (Tapa, Rakvere, Ülemiste jt), on esinenud avariilisi väljalaske ja lekkeid, kus ka põhjavesi sai reostatud. Väiksemaid lokaalseid reostuskoldeid on bensiinijaamade ümbruses ja tööstusaladel, kus on kasutatud mitmesuguseid naftasaadusi. Õlireostust esineb ka vanade olmeprügimägede ümbruses, kuhu veeti õlijääke. Prügilate põlemisel võib põhjavette jõuda põlemisel tekkinud ohtlikke aineid. Kaevanduskäikudes olev vesi on sageli vähemal või suuremal määral õliga reostunud. Suuremad reostusjuhud olid seotud Kiviõli kaevandusega (utmiskatsed maa-all, põlevkiviõli
1. Estonia kaevanduse aheraine ladestus nr 1 2. Viru aheraine ladestus 3. PÕHJAVEEVARUDE KAITSEST Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal on võimalik planeerida põhjavee säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks. Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Nende eesmärkide saavutamiseks on põhjavee seirele pandud järgmised ülesanded:. Rahvusvaheline koostöö Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on sätestatud järgmiste direktiivide ja standarditega: - Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC; - Põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC;
annaabi.ee 
